Sildid:

Viljad

Sellel postitusel on 2 vastust
Eile pakkisime lapsed autosse ja sõitsime maale, kus olid alanud õunamahlatalgud.
Lennart oli seda juba mitu nädalat oodanud ja tema elevust täis silmi nähes, olin enda peale nii pahane, et olin taaskord kaamera koju unustanud ja ei saanud seda päeva jäädvustada.
(loe edasi)
Ma olen üleüldse väga hea asjade unustaja. Aga keegi peab ju pattudes süüdi olema ja oma selle puuduse ajan ma Raini kaela. Kui kuhugi lähme, siis haarab Rain lapsed ja kotid ja hõikab järele :" Kõik on autos, pane end valmis! Me ootame autos!" Siis teen veel viimased liigutused, et hiljem koju tulles ootaks meid korras kodu ja jooksu pealt panen end riidesse, et jõuan vaevu peeglisse vaadata. Jaaaa, siiis, nagu eilegi, küsin juba poolel teel olles- kas sa kaamera võtsid?! 
Nali naljaks, tegelikult pean ma ikka ise õppima oma asjade eest hoolitsema. 
Kes mind lähemalt tunnevad, need juba oskavad ette aimata, et kui Madli kuskil käib, siis päikseprillid, sallid, kindad, ehted ja muu selline, vajab ikka järele toomist või järele minemist. Igal asjal on ju ometi ka hea pool ja minu meelest on tore, kui siis on jälle leitud põhjus taaskohtumiseks! :)

Anyway, eilsest mul pilte pole, aga võite endale ette kujutada selle hetke, mida ma salaja aiapostile nõjatudes oma mälupilti salvestasin- minu ja mu õelapsed (kõige pisem magas vankris und) viiekesi  segamatult ja õnnelikult vahtralehtedes hullamas. Elu nagu Bullerbys! 
Trilli-tralli kõrvalt jäi neil aega ja huvi ka tegeleda õunamahlamajandusega. Sellistel hetkedel mõistan ikka uuesti ja uuesti, kuidas mul on vedanud, et ma saan selliseid asju oma lastele puust ja punaselt ette näidata. Kuigi seda "tundmatut" elu ja loodust on ikka väga palju, mida saan hetkel ainult youtubist ette näidata.

Lasteaeda oodati laste ja vanemate poolt kodus valminud juurviljadest leiutisi.
Eile õhtul siis võtsin külmkapist välja kõik, mis parasjagu oli ja kutsusin Lennarti laua taha. Oh seda Lennarti elevust, tema fantaasia oli ikka lennukas. Küll ta pakkus välja, et me võiks teha helikopteri, allveelaeva ja mida kõike veel, aga minu fantaasia sel korral pidi tema omale alla jääma ja ma ei suutnud kuidagi kartulites, porgandites, sibulas ega küüslaugus näha tema leiutisi. Keerutasime siis neid peos mõnda aega ja sibulast sai kuumaõhupall ja porgandist lennuk. Mitu korda noomis mind Lennart :" Emme, sa teed ju seda üksinda!" , ja ma maandusin jälle maa peale ja lasin temal asja kallal toimetada.
Ta on ikka nii tore! 
Proovin end iga nädal hoida kursis lasteaia nädaplaaniga. Eelmisel nädalal oli neil sees köögivilja, puu- ja juurvilja teema. Ühel õhtul siis kodus õunu lõikudes, uurin Lennartilt, et mis te lasteaias tegite. Tema vastab õhinaga, et pidid katsumise teel arvama, mis on tomat, porgand, kartul jne. Mina siis mõtlesin kohe, et ehk peaks õunu lasteaeda saatma ja küsin otsa, et kas te õunu ka sõite? Sellepeale Lennart vaikis, vaatas mind altkulmu ja ütleb vanamehelikult: " Emme, õun ei ole köögivili! Õun on ikka puuvili!" 
:)
Õpetajate töö on ikka tänuväärne ja nende viljad teevad mul põsed punaseks!
Täna hommikul jagasime neile selle eest tunnustust kimpudega viimastest sügislilledest.
 
              JÄRGMINE                                                                                                                                                   EELMINE
Eelmine
N ja B adelinemadelines
Järgmine
Pihlapuu all

2 vastust

Suur aitäh Kirsika! :) adelinemadeline, 22. september 2016
Adeele ja Lennart paistavad nii erilised lapsed oma ilusate näolappide ja tähelepanuväärse taiplikkusega. Lust on lugeda ja eriti postitust ilmestavaid pilte vaadata! Kirsika, 19. september 2016

Lisa kommentaar

Email again: