Uus etapp

Alanud ongi uus etapp meie kodus ja elus. Hommikud algavad varem ja kodu on täis pooletunnist siginat ja saginat. Järjekorrad WC ja vannitoa uste taga ja õhtul valmis sätitud riietusvalikute kiired ümbermõtlemised pärast pilguheitu õue. Aga praeguseni on need kaks poolpäeva möödunud ülemõistuse, aga sugugi mitte üleootuste rõõmsalt. Olgugi, et olin laisk ja ei harjutanud lapsi juba varem suvereziimist varajasele ärkamisele, on nad tublimad, kui me ise ja seavad rõõmsalt kiivrid pähe ja lähvad lausa liueldes rattal lasteaeda.
(loe edasi)
Kuigi lastel on kodus kahekesi alati tore ja lõbus, ma arvan, et nad vajavad siiski enda kõrvale eakaaslasi. Adeele ei oska veel omavanustega mängida, ühte pidi on ilmselt asi veel ka vanuses, aga ma loodan, et just seda ta sõimerühmas õpib. Mõistagi annab lasteaed ka mulle rohkem vabadust ja võimalusi oma tööd laiemalt teha. Ja kindlasti teeb mind õhtuteks ka kordades paremaks ja värskemaks emaks!
Ma soovin, et mu lapsed oleksid sotsiaalsed, enesekindlad ja teistega arvestavad ja olen kindel, et just lasteaed on selle parimaks toetajaks.
Põnevalt, seiklusterohkelt, mänguliselt ja kiirelt mööduvat lasteaia aastat, me väike Tibu ja Lotte!

Ega siis pärast sööki ei saa erinevalt emmest-issist leiba luusse laskma jääda, eriti kui õues on ahvatlevad lombid.
               JÄRGMINE                                                                                                                                     EELMINE

Kirjuta esimene kommentaar

Email again: