Lennart 6

Nädalavahetusel tähistasime Lennarti sünnipäeva. Ma pole kunagi oma laste sünnipäevi võtnud tehniliselt nii kergelt, nagu praegu. Mulle on äärmiselt oluline luua lastele sünnipäev eriliseks, aga õnneks ei tähenda see neile suuri tulesid ja vilesid, vaid paari head sõbra ja perekonnaringi. Seega lõpetasin laste sünnipäevast tegemast enda üritust oma portfoolio täitmiseks. Lennart oli üliõnnelik, sest mitu päeva sai batuudil lõbutseda, veesõda pidada ja süüa emme torti, mille maitse oli tunduvalt parem, kui väljanägemine! Kui ma olen küsinud oma lastelt, mis on sünnipäeva must-have, siis need on kaardid, õhupallid, küünlad tordil ja sünnipäevalaul. 

Loe lisaks

Emadepäev

Tänavune emadepäev oli erilisem, kui kunagi varem sest igal eelneval korral ma teadsin, et keegi on  puudu, aga lõpuks on kõik koos ja ma olen õnnelik kolme lapse ema. 
(loe edasi)
Loe lisaks

Pool aastat nagu niuhti

Väga raske on seda öelda, aga meie pesamuna on tõesti juba pooleaastane. 6 kuud kõlab natuke leebemalt. Mu abitu beebi polegi enam nii abitu ja üdini minust sõltuv. Pole suuremat õnne siin elus, kui terved ja kasvavad tublid lapsed, mistõttu juba kõlab  mõte mu soovist, et lapsed jääksid igaveseks pisikesteks, nii isekalt. Ometi nii ma tunnen. Mind lohutab teadmine, et kõikide teiste beebid kasvavad sama kiiresti suureks ja aeg pole üksnes minuga nii karm ja armutu.

Loe lisaks

Võtame märtsi kokku ja tervitame aprilli.

Sel aastal on kuidagi väga toredasti juhtunud, et suur naljapäev on kokku sattunud suure rõõmupäevaga, mil tähistame Kristuse ülestõusmist. Nüüd saab lisaks munade värvimisele, otsimisele ja koksimisele ka väikseid vimkasid teha. Sellepärast  tasub täna skeptiliselt suhtuda kõigesse, mida kuulete. Aga päriselt, õppinuna eelmisest aastast jätan tänavu mina oma aprillinaljad perekeskseks ja piirdun "siga lendab ja plekk pepul" stiilis naljadega. Õnneks lapsi ajavad need naerma kasvõi tuhat korda päevas öelduna! 
Nii siis. Ilma igasuguse naljata- võtame taaskord ühe möödunud kuukese pildimaterjaliga kokku:
(loe edasi)
Loe lisaks

Herman 5 kuune.

Kuidas see nüüd jälle juhtus, et juba on üks järjekordne kuukene möödas. 5 kuud tagasi jõudis kätte see 9 kuud oodatud suurpäev.  Ja seda suurpäeva meenutan ma tänaseni vist lausa iga päev. Ja mõtlen endamisi, kas mu elus on veel midagi ees, mis trumpaks neid hetki üle...kui meil just neljandat ei tule, siis ilmselt saavad olema nendeks meie laste elude suur- ja tipphetked, millele kaasa elada, justkui need oleks minu endi omad.
(loe edasi)
Loe lisaks

Eesti 100

Ma ei tea, kuidas on lugu teiega, aga mind on vallanud juba terve nädala väike ärevus. Lapsed õpivad lasteaias hümni ja aktuseks võtsime kapist peoriied välja. Kõikjal paistab sini-must-valget ja õhus on pidulikkust. Eestil on suur ja uhke sünnipäev. See on meie kõigi pidupäev!
(loe edasi)
Loe lisaks

Neli kuud beebiga

Ma ei teagi, mis ajani ma oma beebit beebiks võin kutsuda. No vähemalt seni, kuni hakkab riburadapidi väikseid uusi ilmakodanikke meie lähikondlaste seas sündima. Siis saabub mulle ilmselt šokk ja reaalsustaju. Ajaga ei saa võidu joosta ja nii saigi meie pesamuna üleeile juba nelja kuuseks.
(loe edasi)
Loe lisaks

Pildid telefonist. Jaanuar.

Kvaliteedist ei saa mu telefoniga tehtud piltide puhul väga rääkidagi, aga millegipärast meeldivad need mulle alati rohkem, kui kaamera pildid. Võib olla sellepärast, et telefon on alati tagataskust võtta ja õige hetk saab kõige õigemal hetkel ka jäädvustatud. Nii on neid õigeid  hetki telefonimällu paras ports kogunenud ja kuna ma ei mäletagi mida ja millal teiega viimati neid jagasin, on mõni pilt lausa jõulueelne.
(loe edasi)
Loe lisaks

Unetrikid

Nii nagu iga töölkäiv inimene teab, mis tähendab soov saada lisaks palganumbrile näha ka tehtud töö tulemust või vilja, on minulgi koduse emana soov leida põhjusi miks enda õlale patsutad. Eile patsutasin päris korralikult oma õlale ja teisele õlale lasin Rainil patsutada, sest juba kolmas õhtu uinusid kõik me kolm karu omaette voodites  ja hiirvaikselt.

(loe edasi)
Loe lisaks

Herman 3 kuune

Pakin klomp kurgus beebiriideid ja avastan, et mu 50 suurus beebi on juba suurus 62+. Kolm suurt kasti reas siltidega "mälestus", "müügiks", "laenatud". Millegipärast ei taha kast nimega "mälestus" kinni minna...põrnitsen seda ja küsin Rainilt: "kindel, et Herman on meie viimane beebi?" Rain saadab mulle pilgu, mis tõotas mind maa peale kutsuvat, aga tema vastas hoopis "Ei ole kindel!" 
(loe edasi)
Loe lisaks

2018!

Imelist uut alanud aastat armsad sõbrad! Loodan, et jätsite kõik vana ja paha vanasse maha ja võtsite kaasa vaid parima. Uus aasta kasvatagu vana ja hea õnne ümber aina ilusamaid ja säravamaid kihte!
(loe edasi)
Loe lisaks

Jõulud kõige kiuste

Olin juba leppinud, et tänavused jõulupühad veedame me ravimikarp käes üksteist põetades. Õnneks võitlesime mõlemad Adeelega end haigustest välja ja hoolimata Adeele rohelisest nahavärvist saime jõulupühad peetud nagu kord ja kohus ja enamatki veel. 
(loe edasi)
Loe lisaks

Jõulud jõudsid koju

Kuusega koos saabusid meile ka jõulud. See on üks neist hetkedest, kus tunnen endas ära lapse, kes suudab oma lastega endiselt ja ühtviisi suurt rõõmu tunda ühest jõulupuust. See kroonib kõiki ehteid, seepärast pole minu meelest muude kaunistustega suurt vaeva tarvis näha...kuid midagi siiski. Tulukesi igale poole ja sedasi võib neid pikki ja pimedaid õhtuid lausa armastama hakata!
Loe lisaks

Jõulutunne fotostuudiost

Päev-päevalt muutub ka meie kodu jõulumaiguliseks. Kappidele ilmuvad tulukesed ja kaunistused, piparkoogi lõhngi on peaaegu püsivalt juba kodu täitmas, kuid enne, kui pole kodus kuuske, pole ka seda päris-päris õiget jõulufiilingut. Uskumatu, aga mu esimene päris jõulutunne tabas mind hommikul, kui läksime Kadri juurde perepilte tegema. Õues oli tõeline talv ja fotostuudiosse jõudes, oli ruum täidetud kuuselõhnaga.
(loe edasi)
Loe lisaks

Isadepäev pesamunaga

Oi, kui pikaks on taaskord veninud paus eelmisest postitusest. Olgugi, et  jalutuskäigud Hermaniga on andnud mulle nii palju erinevat mõtteainet, mida ehk teiegagi jagada... aga sel korral hoopis isadepäevast ja Hermani esimesest täitunud elukuust. Need kaks langesid kohe nagu valatult ühte nädalavahetusse .
(loe edasi)
Loe lisaks

17 päeva

Kõigepealt suur suur aitäh teile kõigile, kes te olete kirjutanud, helistanud, messinud, meid külastanud ja Hermaniga tutvust käinud tegemas, kallistanud ja nii ilusaid soove meie poole saatnud!  Ilmselgelt on meie endi jaoks Hermani ilmaletulek vähemalt sama eriline, kui Lennarti ja Adeele sünd, kuid kõik need õnnesoovid on ausalt öeldes olnud tõeliseks üllatuseks!  Seda on raske seletada, aga mul oli jäänud mulje ja olin kindel, et kõrvalseisjatele näib iga järgnev laps eelmisest iseenesestmõistetavam...see on nii südantsoojendav, et meie ümber on nii palju armsaid inimesi, kes elasid kaasa ja toitsid seda tunnet, justkui oleks tegu meie pere esiklapsega!
(loe edasi)
Loe lisaks

Saage tuttavaks- meie Herman!

Ma ei suuda ikka veel uskuda, et meil selline kullatükk kodus on!
Juba 6 päeva olen käinud suu kõrvuni ja pisarad silmis, armastusest haigena ringi. 
Meie väike Herman sündis 11. oktoobril kell 01:24
3820 g ja 51cm
(loe edasi)
Loe lisaks

Ootame veel veidike

Nüüd, kus unetus on unustatud mure ja energia pulbitseb sees, hakkavad kõik mööduvad päevad ja tunnid  aina kibemagusamaks muutuma. Ühtaegu suurt elevust pakub mõte juba sellest, kuidas me meie väikest pesamuna juba koju saaksime tuua, kuid teisipidi on lapseootus nii nauditav periood elus, et pisut kahju on, et see aeg läbi on saamas.
(loe edasi)
Loe lisaks

Ma olen tagasi!

Hei, hei kõigile! Kui mu tekst peaks kõlama kohmetu ja kammitsetuna, siis täpselt nii ma end hetkel ka tunnen. Minuni on jõudnud hulk tagasihoidlike küsimusi, kuhu on kadunud adelinemadeline. Ei, ei- kõik on hästi ja ma olen siin! See on nii kosutav, et päris kõik jälgijad pole käega löönud ja seda lehte kiirvalikust kaotanud.
(loe edasi)
Loe lisaks

Tähistame

Me pole väga pehmemõistusega lapsevanemad, aga päevi, mida oleme suutnud lasteta veeta on vaat, et vaevalt kahekäe sõrmedel kokku lugeda, kui välja arvata meie mesinädalad peale pulmi. 
(loe edasi)
Loe lisaks

Kord majja

Juhul, kui on veel emasid, kellel on minu lastesuguseid, kes suvel suure vabadusega on (kodu)korda unustamas, siis jagan teiega oma nippi, mis on paariks nädalaks mu elu oluliselt lihtsamaks teinud!
(loe edasi)
Loe lisaks

Pildid juunist

Ahhoi, ahhoi! Juuni on selleks suveks läbi saanud ja mul on nii kahju, et raseduse kõige magusama aja pean veetma vilus ja vihmas, kuigi rasedal pole ju kunagi külm! Nii polnud mul päris planeeritud aga eks siis paistab, kas augustis pean keldrisse elama minema. Aitab nüüd hädaldamisest ja vaatan parem tagasi mõningatele rõõmutegevatele hetkedele juunis, mis väärisid pilti.
(loe edasi)
Loe lisaks

Meie viielise pidu

Ma usun, et see on pigem hea märk, kui elu on nii toimekas, et aeg kaob lihtsalt käte vahelt. Astusin nüüd hetkeks kiirrongilt maha, et jagada teiega Lennarti sünnipäevamuljeid.
Seekordne pidu oli kuidagi nii planeerimata ja ettevalmistuteks jäi aega napp 13 tundi, mille sisse pidid mahtuma ka unetunnid. 
(loe edasi)
Loe lisaks

Lennart on 5!

Upsi! Kaks nädalat vaikust! Proovin  kivid oma kapsaaiast välja veeretada ja olla nüüdsest mõnevõrra aktiivsem. Neid lubadusi olen ma siin varemgi õhku visanud, aga tõepoolest- möödunud nädalatel olen kogu oma vaba energia suunanud ühe imelise paari pulmapeo dekoratsioonide ja detailide läbimõtlemisele ja valmistamisele. Ja kui ikka selle kõige juures blogivaimu peale ei tule, siis ei saa kirjasulest midagi välja ka imeda. Kuigi ainest mul teile justkui on- nii mõnegi fotosessiooni ja tellimustöö olen selle aja sisse mahutanud ja juba täna õhtul kroonib minu mitmenädalast töölainet kauaoodatud pulmapidu! See kõik ootab teid ees! Kuid tänase õhtuga leil ei jahtu ja algab uus unetu öö Lennarti homse sünnipäeva ettevalmistusteks. Ja just selleni pidi see pikk jutustus jõudma!
Täna on meie esiklapse viies sünnipäev! 
(loe edasi)
Loe lisaks

Pildid telefonist. Mai.

Juhuu, käes on juuni! Loodan, et kõigil lastel oli rõõmus lastekaitsepäev ja saabumas on vallatu suvi rohkete seiklustega! Minu jaoks on nüüd alanud tööalaselt aasta kõige kiirem aeg ja püüan mahutada selle sisse ka peagi koduseks jäävad lapsed, Raini ja Lennarti sünnipäevad ja kõik muud tegevused, mis peavad kuuluma meeldejääva suve juurde! Aga veel enne jagan teiega mõningaid möödunud kuu noppeid oma telefonigaleriist, et see nüüd tühjaks teha ja koguda sinna uuemaid mälestusi suvest.(loe edasi)
Loe lisaks

22 nädalat

Juba üle poole aja rasedusest on kestnud meil pojaga kokku ja kooskasvamine. Ma olin planeerinud, et kolmandast rasedusest ma võtan iga sekundi, kuid tuleb välja, et see möödub veel kiiremini, kui minu esimesed kaks! Sellise tempoga möödub saabuv suvi ilmselt silmapilkselt ja juba homme on september-oktoober. Olgem ausad, ma juba tõesti ootan temaga kohtumist aga oma suve ma vahele ei tahaks siiski jätta!
(loe edasi)
Loe lisaks

Võilillelaps

Samal ajal, kui mina koduhoovis võililledega võitlust pean ja uneski nende väljajuurimist juba näen, otsisin mina möödunud nädalavahetusel maal võilillepõldu, et oma tütart pildistada. Seal metsade vahel saabub alati nii kevad kui suvi nõksa hiljem ja pidin leppima vaid võilillepärjaga Adeele nisukollastes juustes.
(loe edasi)
Loe lisaks

Emadepäev

Käes on emadepäev. Mul on nii palju tundeid seoses emadusega igapäevaselt aga just täna tundub paslik neid ka teiega jagada. Ma ei tea, kust seda nii palju tuleb, aga minu armastus oma laste vastu on aina kasvamas ja kasvamas...
(loe edasi)
Loe lisaks

Minu päev

Nagu eelmises postituses öeldud sai, ei ole mul võimalik alustada oma sünnipäeva selle meeleoluta, mida saab luua ja tuua vaid mulle hommikune õnnesoovilaul voodi servalt. Niisamuti ei saa see päev lõppeda ilma mu perekonnaringita! 
(loe edasi)
Loe lisaks

29

Ma pole päris kindel, kas see number mulle meeldib, aga nüüd juba usun ma küll vanemate (onju märkimisväärne!) ja targemate õdede ütlust "Mida lähemal kolmekümnele, seda ilusamaks läheb elu!"  
(loe edasi)
Loe lisaks

Esimene aasta majaomanikena

Ülehomme on meil põhjust tähistamiseks, sest täitub esimene aasta majaomanikena. See kõlab minu jaoks ebareaalsena, sest see oli tõesti justkui eile...samas on meil tunne nagu oleksime siin elanud terve elu! Ja mul pole hetkekski vaimustus kadunud. Eriti neil hetkedel, kui olen kodus üksi ja vaikuses, vaatan ringi ja ei suuda uskuda, et meie unistus on saanud reaalsuseks...
(loe edasi)
Loe lisaks

Aitäh!

Mul jääb õigetest sõnadest väheks, et tänada teid piisavalt kõikide nende toetavate sõnade ja soovide eest, mida oleme neljapäevast alates kuulnud. Mu süda peksis päris kiiresti, kui siin meie uudist jagasin, kuid pärast seda, muutus see kõik palju reaalsemaks! Nüüd võin kõhtu  ja õnnetunnet peitmata suure uhkusega kevadele ja eesootavale viiele kuule vastu minna!
(loe edasi)
Loe lisaks

Pesamuna

Täna on suur reede. Meie oleme aga siin kodus juba 16 nädalat käinud ringi pühalikus meeleolus. See oleks olnud täpselt paslik aeg muidugi ka paastu pidada, kuid selle asemel tegelesin ma hoolega kõhu kasvatamisega- lõpuks on see olemas ja õnnetunne tahab mind lämmatada! 
(loe edasi)
Loe lisaks

Adeele troopiline sünnipäev

Möödunud nädalavahetus sai hoo sisse juba laupäeva hommikul Adeele esimese sünnipäevapeoga. Traditsiooniliselt alustasime peoga juba hommikul kell 10, sest minu jaoks on hommik ainumane õige aeg lapse sünnipäeva tähistamiseks. Kuna Adeele on oma armsa olekuga ja veel oma nii lühikese eluaja jooksul, teeninud ausalt välja hulgaliselt sõpru ja lähedasi sugulasigi on omajagu, siis otsustasime Rainiga pühendada terve nädalavahetuse kahele sünnipäevapeole.
(loe edasi)
Loe lisaks

Adeele 3!

Umbes viimased kaks kuud oleme iga päev kuulnud Adeelet unistamas oma sünnipäevast. Lõpuks ometi on tema suurpäev kätte jõudnud! Mina aga piinelnud siin oma ettevalmistusi tehes melanhoolsusega. Ma lihtsalt olen sellist tüüpi, et ilusad asjad ajavad mind vesistama. Ja Adeele, tema ongi ju puhas ilu ise!

Loe lisaks

Õhtune pallitrall

Paneme Adeelega üleval korrusel puslesid kokku, kui äkitsi kostab alt müdistamist. Adeele lausub nagu muuseas:" Jälle poisid taovad palli!"  Jah, see on meie peres on see rohkem, kui tavaline ja neil hetkedel olen õnnelik, et me oma maja naabritega ei pea jagama!
(loe edasi)
Loe lisaks

Pildid telefonist. Märts.

Päike käib juba aina kõrgemalt ja õhtud on järsku nii valged ja on tunda, kuidas energia soontes ja veres aina rohkem liikuma on hakanud! Energiast, soontest ja liikumisest juttu tehes, ajab mõte hoopis kase- ja vahtramahlast mu sülje jooksma! Isa?!
Ilus sissejuhatav kuu kevadeks on möödas ja algamas minu palavalt armastatud ja igatsetud aprill! 
(loe edasi)
Loe lisaks

Vastlakuu on läbi

Kuidagi on kujunenud nii, et jälgin ilmateadet haruharva. Vaid siis, kui mul on töö pärast tarvis olla kindel, et ilm minuga kaasa töötab. Minu jaoks on palju põnevam ennustada saabuvat päikselist, vihmast, külma või sooja ilma hoopis looduse märkide lugemise teel...aga, kui täna teatas mulle Rain, et ilmaennustus lubab märtsi lõpuks juba 17 soojakraadi, kerisid minu suunurgad kõrvuni!  Ma olen läbini kevade inimene ja lõpuks ometi paistab märts...loodetavasti ka vulisevad veed ja saan oma jalgrattalt tolmu maha pühkida!
(loe edasi)
Loe lisaks

EV 99

See on juba mitmes kord, mil pean end välja vabandama oma hilinenud postituse pärast. Detailidesse langemata, ütlen lihtsalt ausalt, et see varakult alanud nädalavahetus kulgeb nii mõnusas pererütmis, et raske on olnud end motiveerida arvuti taha istuma.
Agaa olen kindel, et Eesti Vabariigi aastapäev möödus teil meeleolukalt ka ilma adelinemadeline postituseta! :)
(loe edasi)
Loe lisaks

Metsas

Käisime lastega maal ja veetsime tunde metsas hulkudes. Mul on hea meel, et metsa minekuks ei pea neid paluma, vaid nad jooksevad juba kekseldes meist ees, oodates, mis põnevusi tee peal ootamas on!
(loe edasi)
Loe lisaks

Erakordne

Tahan teiega jagada lihtsalt üht väikest pildipostitust oma imearmsast Adeelest.
Iga ema vaimustub oma lapsest, nii ei ole ka mina erand, kes oma tütart mõõtmatu armastusega vaatab ja imetlusega tema kasvamist jälgib, missugune erakordne inimene temast küll kasvamas on!
(loe edasi)
Loe lisaks

Pildid telefonist. Jaanuar

Lõpuks! Lõpuks ometi võib sellele pikale jaanuarile joone alla tõmmata ja loota, et need järelejäänud 26 veebruarikuu päeva kiirelt kevadesse end lennutaksid! 
Kuigi tulevased kuud tõotavad tulla väga töised, möödus jaanuar nii nagu maailm seisaks ja ma oleksin puhkusel, millega ma midagi peale ei oska hakata!
(loe edasi)
Loe lisaks

Adeeleism ja Lennartism

Pühapäeval lastega mõnusalt koduhoovis lumes hullates ja siis sealsamas laisalt näoga vastu päikest lesides, tekkis tohutu kevade ootus. Sellele andsid kõvasti kaasa muidugi ka mõned koduhoovis tehtud suvised pildid, mille avastasin eelmist postitust ettevalmistades. Nende vahele pistan aga mõned viimase aja kirkamad repliigid meie lastelt. 
(loe edasi)
Loe lisaks

Vannirõõmud

Juba enne jõule saatsid Crazy Soap ja Zimpli Kids mu lastele paki, milles oli vormitav ja parabeenidevaba vannivaht, kummaline, kuid väga nahasõbralik vannilima ja lumi! See viimane tundus muidugi päris ahvatlev möödunud mustade jõulude ajal, aga jah...täpselt nii kaua, kõigest 20 päeva võttis aega, et lapsed said lõpuks oma kiusatusele järele anda!
Loe lisaks

Aasta uus!

Aastavahetus on kindlasti üks nendest päevadest aastas, mida ma alati ootan. Kõigest, millest ma unistan, kipun ma aga  tavaliselt juba kuid varem mõtlema ja toimuvat visualiseerima. See on üks mu kiiks, mis pole alati tore, sest ma idealiseerin pidevalt kõike ja vahel isegi rohkem, kui peaks! Aga....kui toit läheb nässu, ma ei jõua end külaliste saabumiseks valmis, või lapsed jäävad haigeks, või ilmub mõni mistahes muu ootamatus, mis mu plaanid võib nurjata...See tundub kõik nii oluline ja oma visioonis põrumisega leppimine ei kuulu minu tugevustesse! Samas pole ma oma kogemustest ikka veel õppida suutnud, sest alati on ju kõik väga hästi läinud või siis olen suutnud end olukorrale vastavalt kiirelt ümber programmeerida!
Ka möödunud aastavahetuseks olid mul kõrged ootused, aga mul polnud tööde kõrval aega seda "üle mõelda" ja see tunne meeldis mulle! 
(loe edasi)
Loe lisaks

Jõulud.

Ühtäkki avastasin, et ma pole teile, oma armsatele lugejatele, ilusaid jõule soovinudki! Küll, aga jõudsin pühade ajal lisaks kõigele muule, Adelinemadeline ja teie peale mõelda! Ma teen seda küll suurel määral päeviku pidamise eesmärgina, kuid ma pole kindel, et ilma teieta ma siiski neid ridu siin täna kirjutaksin! Ei! Kindlasti mitte!
Ma tänan teid südamest, et olete mul olemas ja  loodan, et teie pühad möödusid kõige  kallimate inimestega, leidsite aega järelemõtlemisteks, endasse vaatamiseks  ja suurte ja siiraste soovide soovimiseks!
On imedeaeg!
(loe edasi)
Loe lisaks

Oh, kuusepuu!

Pühapäeval, neljandal advendil silmi avades, ootas meid õues mõnus valge üllatus! Viivuks oli maa kaetud valge lumega ja lapsed polnud unustanud meie lubadust, tuua lõpuks ometi kuusk koju!
Loe lisaks

Jõulutähed

Vahel on hommikul nii mõnus pikalt voodis laiselda, eriti, kui esimese asjana ei vasarda kohe sulle kohustused kuklasse. Selline vaba päev oli näiteks üleeile, ja see andis põhjust ka lapsed koju jätta. Käisime laisalt pidžaamades poole lõunani ringi ja vaatasime diivanil lösutades kõik hommikused multikad ära. 
Loe lisaks

Pildid telefonist. November.

Tere imelist hommikut kõigile! Nii kiirelt pakkiski november enda kompsud kokku ja juba on alanud aasta kiireim, ent maagiliseim kuu! Mul on hea meel! Sest hakkasin juba tüdinema sellest counting downist, mis meil lastega siin eelmisel kuul oli. Igal õhtul kriipsutasid nad kalendris päeva maha, et näha, palju veel jäänud on... ja nüüd saan ka  mina vabastada oma telefoni novembrikuu piltidest.
Loe lisaks

Normaalne advent

"Oh taevake!" nagu Adeele mind jäljendades ütleks! Mul on tunne, et pole siin teiega nädalaid rääkinud! Seepärast teen nüüd ka väikse ümberkorralduse, et postituste vahed liiga pikaks ei veniks. Edaspidi võite oodata uusi kirjutisi või pildistusi teisipäeviti ja reedeti. Loomulikult võib ka nende päevade vahele aeg-ajalt ootamatult mõni üllatus ilmuda. Seda viimast lootsin teile pakkuda ka juba pühapäeval, esimesel advendil. 
Aga...
Loe lisaks

Isadepäev!

Mul oli küll plaanis isadepäeva postitusega varem valmis saada, aga õnneks mahub see siiski veel õigesse päeva ja ma pole lootusetult hiljaks jäänud! Küll, aga hilines Raini isadepäeva hommikukohvi voodisse. Täpsem olles, siis tegelikult see sinna ei jõudnudki, sest olin täna hommikul veel tööasjadega hõivatud! Aga sellest viimasest juba lähemalt teisipäeva hommikul! :)
Loe lisaks

Emaduse õppetunnid

Eile jätsin Lennarti lasteaiast koju. Nagu ma olin talle ka öelnud, ta teadis, et mul on palju vaja teha, ega saa temaga tegeleda. Ta mängis, meisterdas, laulis ja toimetas kogu aeg omaette, aga mitte see ei üllatanud mind. Kell oli vaevalt 10 hommikul, kui Lennart astus minu töötuppa ja ütles aknast välja vaadates: " Ma igatsen Adeelet! Ma ei jõua teda ära oodata, millal ta meie koju tuleb!"  Ausalt, ma oleks selle heldimuse kätte surnud!
Loe lisaks

Pildid telefonist

Tere kaunist teisipäevahommikut! Kätte on jõudnud november. Loodan, et nende pimedate ja pikkade õhtute saabumine ja kellakeeramine pole teile halvasti mõjunud. Aeg on tubasteks tegevusteks ja küünalde põletamise hooaeg algas nüüd ametlikult ka meie peres. 
Täna jagan teiega oma oktoobrikuu lemmikuimaid noppeid telefonist.

Loe lisaks

Lennartism ja Adeeleism

Iga lapsevanem teab, kui naljakalt, armsalt ja vahel ka tobedalt kõlab laste jutt. Mõnikord tulistavad nad oma koomilisi repliike nagu kahurist ja siis püüan neid nalju meeleheitlikult meeles pidada, et siis need kiirelt kirja panna. Kahjuks on aga suurem osa neist mu peast pühitud, aga viimastel nädalatel olen end parandanud...
Esimene lumi meie koduhoovis!
(loe edasi)
Loe lisaks

Veel kuu aega ja..

Isadepäev pole enam mägede taga. Kui Sa oled minu tüüpi, kelle jaoks kõik tähtpäevad kuidagi ikka ja jälle nii ootamatult kätte saabuvad, siis siin on minult Sulle üks mõte, mida Sul on aega seedida kuu aega! 
(loe edasi)
Loe lisaks

Emme- tütre päev

Täna hommikul Adeelega kahekesi koju jäädes, avastasin ühtäkki, et me polegi kevadest saadik sedasi koos aega veetnud. Häbi mul olgu!
(loe edasi)
Loe lisaks

Väikesed killud

Loodan, et teil kõigil on käimas mõnus nädalavahetus. Kui tundub, et akud ei saa selle ajaga päris täis laetud, siis leidke hetk, et praegustes suurtes tuultes lendlevates värvilistes ja krabisevates sügislehtedes jalutada. 
(loe edasi)
Loe lisaks

Kiirelt nädalast

Tere kõigile! Nädal hakkab taaskord otsi kokku tõmbama, aga mina pole siin suurt midagi toimetanudki. 
Siit tuleb üks laiaplaaniline möödunud nädalavahetuse kokkuvõte, millest hüppan sujuvalt tänasesse!
(loe edasi)

Loe lisaks

Pihlapuu all

Kuigi sügismeeleolu valitseb mu hinge juba pikalt, algas see lõpuks eile ka kalendris. Korjasime sedapuhku lastega pihlakaid, et nendest mõned kodukaitsvad ketid kokku pikkida. (jah, see oleks nagu sujuv järg eelmisele postitusele :) )

(loe edasi)

Loe lisaks

Viljad

Eile pakkisime lapsed autosse ja sõitsime maale, kus olid alanud õunamahlatalgud.
Lennart oli seda juba mitu nädalat oodanud ja tema elevust täis silmi nähes, olin enda peale nii pahane, et olin taaskord kaamera koju unustanud ja ei saanud seda päeva jäädvustada.
(loe edasi)
Loe lisaks

Parimad päevad on perega

Täna varahommikul Valgesoo matkarajal oma armsa perega jalutades oli selge, et parimat ideed sellise kuldse ilma nautimiseks poleks võimalik olnud välja mõelda. 
(loe edasi)
Loe lisaks

Usin laupäev

Eilne hommik algas tänahommikuste pannkookide asemel õunakoogi ja kiiremate liigutustega, sest ees ootas meid  lastejooks ja väikeste sugulaste sünnipäev Peipsi kaldal.
(loe edasi)
Loe lisaks

Kodused kohukesed

Mis nurga alt ma end ka ei tahaks vaadata- kokandus pole kindlasti minu ala! Aga täna võtsin välja ühe retsepti, mida olin juba ammu lastega proovida tahtnud. Kodused kohukesed. Väga lihtne teha, vajab küll rohkem plätserdamist , aga tasub end ära, sest lapsed sõid ja olid samal ajal täiesti kuss! See tähendab vaid head!
(loe edasi)
Loe lisaks

Uus etapp

Alanud ongi uus etapp meie kodus ja elus. Hommikud algavad varem ja kodu on täis pooletunnist siginat ja saginat. Järjekorrad WC ja vannitoa uste taga ja õhtul valmis sätitud riietusvalikute kiired ümbermõtlemised pärast pilguheitu õue. Aga praeguseni on need kaks poolpäeva möödunud ülemõistuse, aga sugugi mitte üleootuste rõõmsalt. Olgugi, et olin laisk ja ei harjutanud lapsi juba varem suvereziimist varajasele ärkamisele, on nad tublimad, kui me ise ja seavad rõõmsalt kiivrid pähe ja lähvad lausa liueldes rattal lasteaeda.
(loe edasi)
Loe lisaks

Pildid telefonist

Homme läheb mu pisike printsess esimest päeva lasteaeda ja tunnen, et väike melanhoolsus tungib hinge. Kuigi ta on veel hetkel nii vapper ja kuulutab tähtsalt ja naljakalt kõigile: " Mina lähen Tibu rühma!! Kuhu sina lähed?", siis on mul ikka salamisi süda saapasääres. Igatahes und mul täna nii vara ei tule, seega olen endale kasulik ja teen telefoni piltidest tühjaks ja jagan neist mõnda ka siin.
(loe edasi)
Loe lisaks

Lahendusi otsides

Ma olen alati arvanud, et mu laste, eriti Lennarti, sisemine maailm on keerukam, kui ma iial arvata võin. Samas on tema kasvatamine olnud tänu taevale väga nauditav ja lihtne, kuni hetkeni, kui ärkasin, kui magusast unenäost, mõistes, et see siin on nüüd päris elu ja päris töö lapsega. Ma olen liiga kiire unustaja kõikvõimalike negatiivsete tunnete osas ja pean nüüd kõvasti peas ja ajas tagasi kerima ja meenutama kõike seda....
Loe lisaks

Susanna...

...tere tulemast siia maailma, kuhu Sinusugust on nii väga vaja ja kuhu oleme Sind nii kannatamatult juba oodanud!
Sa oled imeilus! 
(loe edasi)
Loe lisaks

Vabandan välja!

Tuhat ja miljon vabandust kõigile teile, kes te siin poolteist nädalat tulutult värskeid postitusi olete otsimas käinud. Usun, et vabandan end kenasti ka välja, sest päris loorberitele ma veel peesitama pole jäänud ja tihedate päevade tõttu olen võtnud õhtutest maksimumi, et seda laste ja mehega veeta! Teen täna kiire sissejuhatuse ja proovin peale seda mõne postitusega hakkama saada, et kõigest ka pildimaterjali lisada.(loe edasi)
Loe lisaks

Lihtne elu

Pole saladus, et piknikud kuuluvad minu lemmikute hulka, aga, et ka Lennart neid nii suure kirega ootab, teeb mind ekstra õnnelikuks! Oleme viimasel ajal teadlikult kärpinud laste, eriti Lennarti meelelahtuslikke käimisi ning need kõik sõltuvad otseselt nende käitumisest. Miks ja kuidas, kirjutan ma ehk oma järgmises postituses, kui oskan oma mõtted selles osas kuidagi kokku võtta. Igatahes me püüame panna oma lapsi hindama ja lugu pidama väga väikestest asjadest ja eriti hetkedest.
Üks nendest oli eile õhtul....
(loe edasi)
Loe lisaks

Jaanid olid ju.

Need palavad päevad on mu mõttetöö päris ära halvanud ja ega ükski vägi pole mind suutnud ka laua taha istutada. Ometi pani mind siiralt üllatuma, et teid siia lehele ikka paraja portsu tagasi toob ja te pole minu suhtes veel alla andnud! Teen nüüd jahedamat ilma tervitades värske postituse meie mõnusast jaanipäevast!
(loe edasi)
Loe lisaks

Neljas pidu: väike kauboi

Sel aastal otsustasime Lennarti sünnipäeva lükata õigest päevast edasi nädalavahetusse. Tegime saatusliku vea, et alustasime sünnipäeva juttu juba päev varem, enne tema õiget päeva ja viisime ta sellega ääretusse ärevusse, et kõik need lõunauned ja ööuned näisid talle lõputud. Ka laupäeval toimuma pidanud pidu lükkus tohutu tormi tõttu pühapäevale ja lõpuks ei tahtnud ta enam üldse mingit pidu!
(loe edasi)
Loe lisaks

Neli.

Täna neli aastat tagasi oli minu elu kõige õnnelikum päev,  mille meenutamine mul ilmselt igavesti kananaha ihule toob ja pisara silmanurka. Ma sain võimaluse astuda oma uude ellu- olla ema! See fantastiline poiss oli meil valmis mõeldud juba enne seda, mil ma rasedaks jäin. 
(loe edasi)
Loe lisaks

Klõpsud telefonist

Usun, et ma pole ainuke, kelle jaoks on telefonist piltide laadimine arvuti mälukettale nii tüütu, et lihtsam on telefoni mälust pilte lihtsalt julmalt kustutama hakata. Ja kui see töö siis ette võtta, siis avastan, et igast klõpsust on umbes 10 pilti ühest seeriast ja, mis tegelikult on täiesti ühesugused. Proovin nüüd teadlikult vähem pilte teha ja lähtuda mõttest, mida vähem, seda ehedam.
(loe edasi)
Loe lisaks

Rõõm paistku silmadest

Tänane hommik algas eriti mannavahuselt, sest käisime Adeelega tervitamas pisikest Rosannat. Härdus, millega ma sealt lahkusin, andis just õiget inspiratsiooni valmistamaks ülejäänud hommikupooliku ühele eriti kaunile pruutpaarile pulmakutseid ja jõuda ka koduaias nautida rabarberikooki koos armsa naisega, kellega meie teed ristusid tänu ühele minu fotosessioonile! Õhtu naelaks oli Lennarti lasteaia kevadpidu Intsikurmus, mis algas rongkäiguga!
(loe edasi)
Loe lisaks

Õitemeri

Tänavune õunapuude õitemeri pakub erilist silmailu. Nendest inspireerituna sündis ka eile toimunud minu stiliseeritud ja Anetti poolt jäädvustatud fotosessioon. Kuid ka täna jätkus vaimustust õunapuudest, mis ei lubanud mul nautida ka seda, et lapsed magasid lausa kella kümneni ja tormasime nendega otse voodist maale. Seda ilu ei jätku kauaks ja oleks olnud patt maha magada võimalus saada mu väike õienupuke pildile koos teiste omasugustega!
(loe edasi)
Loe lisaks

28

Eilne päev jääb mul pikaks ajaks meeltesse, sest ärkasin esimest korda uues kodus sünnipäevalaulu saatel! Viimane nädal on olnud nii toimekas ja pean tunnistama, et mul oli see sünnipäeva elevus hakanud kolimise taustal kaduma, aga läks nii, et...
(loe edasi)
Loe lisaks

Uus kodu

Viimased päevad on möödunud nii kiirelt ja väsitavalt, et kukun jalapealt voodisse, nii pea, kui lapsed on uinunud. Täpselt sama seis on lastega- uinuvad sekunditega ja püstitavad aina uusi magamisrekordeid! Ja pole ka ime, ka neil on suur elevus, ärevus, vaimustus, vabadus ja õnnetunne, sest lõpuks ometi saime võtmed, et sisse kolida meie uude koju!
(loe edasi)
Loe lisaks

Hommikud, need hommikud

Esmaspäevast reedeni söövad meie lapsed igal hommikul putru. Kohe näha, et oma ema lapsed, sest nad nõuavad süüa nii pea, kui nad voodist välja on astunud! Lennart juba teab, et laupäev algab meil praesaiaga ja pühapäev pannkoogiga. Kui ma nüüd Lennarti ka panni lähedale lubaksin, siis suudaks ta need kõik juba ilmselt ka pimesi valmis teha!:)) 
Loe lisaks

Aprill on käes!

Käes ongi Adeele ja minu sünnipäevakuu! Meie peres on see hästi ära jagatud, et naispere tähistab sünnipäeva aprillis ja meespere juunis. Sadagu vihma või lund, minu jaoks algab just nüüd tõeline kevad. Päike paistab juba nii kõrgelt, lastega saab pikalt õues olla, paksud üleriided vaikselt talvekorterisse sättida ning on põhjust päikseprille kanda!
(loe edasi)
Loe lisaks

Pühadejänku

Nendel pühadel oli meil õdedega keeruline leida kõigile sobivat aega, mil maal seda koos tähistada. Ometi olime seal lõunaks kõik koos , et nautida ühist söömaaega. Ega seda päris õiget pühadetunnet ilma mul vist tekikski! 
Loe lisaks

Iga asi on millekski hea

Oi, kuidas mulle ei meeldi, kui kodu on täis üleliigset träni. Ma olen küll osav taaskasutaja, aga on asju, millest ma silmapilgutuseta ja järelemõtlemata vabanen. Õnneks või kahjuks, paistavad Lennart ja Adeele eriti nupukad taaskasutajad olevat ja päästavad nii mõnegi õnnetut saatust ootava riidehilbu.  Vähemalt mõneks ajaks...
(loe edasi)

Loe lisaks

Eesti pidupäev

Tänane päev oli erakordselt ilus! Päike paistis ja kõikjal lehvisid uhkelt sini-must-valged lipud! Mul on ikka tõsiselt vedanud, et kogu minu perekond on meie riigile truuks jäänud ja saan nendega selliseid päevi ühiselt nautida!
Loe lisaks

Õhus on armastust

Laste sünniga on meil alati nende esimesel eluaastal kaasnenud väike igakuine sünnipäeva tähistamine. Ilmselt on see kombeks, sest elevus sellest on lihtsalt piiritu! Ma võiks öelda, et abielu on meie jaoks nagu kolmas lapsuke, aga vot igakuiseid tähistamisi pole kujunenud! Ilmselgelt ei paista ka selle beebiga meie elevus kuhugi kaduvat, sest eile hommikul ärgates teadsime me korraga mõlemad, mida õhtul tähistada
(loe edasi)

Loe lisaks

Pühapäeva tunne

Pühapäev pole kunagi olnud minu lemmikpäev. Alati on see olnud minu jaoks kuidagi liiga uimane ja kurb. Alles nüüd olen tähele pannud, et olen  märkamatult seda päeva ootama ja armastama hakanud! Aga no olgem ausad, ega mul poleks valikutki!
Loe lisaks

Külmapühad

Väljas paistab nii kutsuv ere päike ja ma täiesti mõistan, miks mu lapsed akna peal on ja õue nõuavad! Aga hommikul termomeetrit vaadates oli selge, et täna on meie pere laste jaoks kindlasti külmapühad.
Loe lisaks

Koosolemise rõõm

Mitte ainult jõuluvanal pole jõulude ajal vaja leida aega, et jõuda mitmesse perre ja koju vaid ka igal ühel meist. Meid on kolm õde, kes kõik tahame peredega jõuda pühadeks kõikide vanaemade ja vanaisade juurde ja olla ka oma perega kodus. Nii peame varakult valima päeva, mis sobiks kõigile, et veeta üks ühine jõuluõhtu ahjuprae ja jõuluvanaga meie vanemate juures maal. (loe edasi)
Loe lisaks

Häid Jõule!

Soovime teile kõikidele kauneid jõulupühi ja loodame, et veedate need oma kõige armsamatega. Südamesse rahu, leppimist, andestamist, mõistmist, siiraid mõtteid ja suuri unistusi! Aeg, mil enesesse vaadata. (loe edasi)
Loe lisaks

Silmale nähtamatu

Tavaliselt, kui minu Mari ( keegi pole kellegi oma, aga minu Mari on minu Mari ) Tallinnast Põlvasse vanemate juurde käib, külastab ta alati ka meid. Sel korral tuli ta nagu jõuluime hoopis keset nädalat ja kutsus meid Adeelega endale külla hommikusöögile. Marile omaselt, võttis ta meid vastu hea söögi ja ilusa lauaga.

(loe edasi)
Loe lisaks

Pulmapidu

Ma arvan, mul ei ole läinud veel pärast nelja kuud, ainsatki päeva, mil ma poleks sekundikski jäänud kohtlaselt naeratades meenutama meie pulmapäeva. Mulle pakub juba rõõmu see lihtne asjaolu, et mu pulmapäev ei möödunud valutava pea, tulitavate jalgadega ning rampväsimusega, nagu olin õudusega kartnud, lugedes ja kuuldes pruudilugusid. Vastupidi! (loe edasi)
Loe lisaks

Laulatus

Kõik need kaheksa kuud, mil olime seda päeva ette planeerinud, olid möödunud linnulennul, kuid pulmapäeva hommikul ärgates, oli aeg justkui peatunud. Rain tõi poest sooje kaneelisaiakesi, jõime rahulikult kohvi ja naersime, sest kõik, mis pidi juhtuma hakkama, tundus lihtsalt ebareaalne...(loe edasi)

Loe lisaks

Meie 1. advent

Minu jaoks algab jõuluaeg igal aatal liiga ootamatult, aga lastele tundub see ilmselt terve igavik! Sel aastal on päkapikuärevust esimest korda ka meie peres! (loe edasi)
Loe lisaks

Raamatute lugemine

Lasteraatamatute ettelugemine ja jutustamine on ühed meie lemmiktegevused lastega. Võib olla peitub saladus selles, et see on parim põhjus, et lubada endal maha istuda ja lugeda, lugeda, lugeda!  Lasteraamatud on siirad ja lihtsad, ometi leiad nii mõnestki raamatust ka enda jaoks sügavama sisu üles! Ja enamikes neist on nii kaunid ja illustreerivad  pildid! (loe edasi)
Loe lisaks