Sildid:

Saage tuttavaks- meie Herman!

Sellel postitusel on 10 vastust
Ma ei suuda ikka veel uskuda, et meil selline kullatükk kodus on!
Juba 6 päeva olen käinud suu kõrvuni ja pisarad silmis, armastusest haigena ringi. 
Meie väike Herman sündis 11. oktoobril kell 01:24
3820 g ja 51cm
(loe edasi)
Kallis Herman!

Sa tead, et nautisin Sinu ootusaega oma hingepõhjani! Olen nii Lennarti, kui Adeele veidi üle kandnud, kuid millegipärast ütles kõhutunne, et Sina tuled varem. Et minusugune viimaseminuti inimene oli 100% lapse sünniks juba nii varakult valmis, oli see kõige kurnavam asjaolu viimasteks nädalateks. Kuigi alakõhus andis pidev pakitsustunne pikalt tunda, ei arenenud need millekski konkreetseks.

Nii saabus hommik teise järel ja pettumus valude puudumisest.

10. oktoobri hommikul oli mul taaskordne visiit arstile. Sellele eelnevatel päevadel oli Adeele jäänud palavikku ja nii anti mulle paar hingetõmbe päeva, et meeleheitlikust Sinuootusest lahti saaksin lasta. Aitäh, et ootasid ära, et õeke terveks saaks, igatahes oli selleks hommikuks palavik küll taandunud, aga lasteaeda teda ei saatnud. Kui arstilt koju jõudsin, ehmatasin vist oma naabrinaisel Katrel, kes Adeele järele oli vaatama tulnud, südame kurku! See oli minu murdehetk. Ma lihtsalt nutsin ja nutsin. Arst ei andnud mulle veel ühtegi lootust, et asi võiks lähiajal toimuma hakata vaid pani veel uue ajagi mulle!


Ma ei tundnud kordagi, et ma füüsiliselt poleks jõunud rase olla, vastupidi- ma oleks võinud veel oma kuu aega palliga ringi käia, aga vaimselt oli see nii kurnav. Pool päeva võitlesin selle igatsustunde ja nutuhoogudega. Kuigi nagu Sa juba tead,  pole ma lõuna ajal magaja, heitsime Sinu nõudmisel tol päeval Adeelega kolmeks tunniks unne.

Õhtupoolikul üritasin leida tegevusi, mis mind mu ootust unustama paneks ja jalutasime Adeelega vanaemale külla. Koju jõudes oli Rain mulle sauna kütnud. No tegelikult polnud meie saunakeris vist mitu nädalat maha jahtuda jõudnudki, ent tol õhtul tundsin eriti, et üks lõõgastav leil kulub ära! Istun vaikselt eesruumis ja vaatan kaminatuld, kui järsku jooksevad veed! Appiii, kui õnnelik ma olin! Kopsisin nagu hullumeelne õnnest karjudes vastu saunalage, et Sinu issit ülakorruselt kutsuda: " Mul tulid veeeeed!!! Ruttu lapsed magama ja koristama!" Oi see oli äge!

Mul polnud kunagi iseeneslikult veed tulnud ja ma nii soovisin, et sel korral oleks teisiti! Kell oli 21 ja kohe algasid ka õrnalt tuntavad tuhud. Jõudsin veel viimased liigutused kodus teha ja panime rahulikult lapsed magama püüdes samal ajal meeleheitlikult meie ärevust peita! 

22:30 kutsusime vanaema venna ja õe juurde. Tuhude vahe oli kohe 4 minutit, aga kella 23ks oli neid juba raskem ülehingata ja 23:45 olime me haiglas. Ma oleks veel kauemgi kodus olnud, aga issile ja vanaemale ei andnud rahu. Haiglasse jõudes läksidki valud aina tihedamaks ja talumatumaks. Avatust oli vaid neli ja see tõi mulle nii suure pettumuse- mis müüdid need kiirest kolmandast sünnitusest on! Arvestades eelneva kahe sünnituse kulgu, olin kindel, et mul läheb veel raudselt lõunani ja palusin, et võiksin koju minna. "Ei, ei, siit sa lähed ainult lapsega!", vastas mulle malbelt  ämmaemand ja saatis mind duši alla rahunema. Nii siis ma seal duši all umbes tund aega "küpsetasin" nagu issi ütleb. Tema sõnul oli vesi nii tuline olnud, et mul nahk oli punane ja ust avades viskas sealt aurupahvakuid.

Seal läksidki valud aina pikemaks ja tihedamaks,halvates täiesti mu keha. Püüdsin teadlikult end tuhude ajal mitte krampis hoida, rääkisin Sinuga ja püüdsin hingata sügavalt ja rahulikult.  Mõni aeg hiljem palus ämmaemand mind sünnitustuppa. Avatust oli kümme- kuidas see võimalik on, nii kiiresti!? Arutasime, mis asendis sel korral sünnitada võiksin. Plaanida võib ükskõik kuidas, sel hetkel võtsin ikkagi vana tuttava laua. Veel mõned tänaseni kõhedusttekitavad tuhud ja algasidki pressid! Ämmaemand innustas mind: "Madli, sa saad kohe lapse!" ja tõepoolest andis see nii palju motivatsiooni ja jõudu juurde. Kui eelnevatel kordadel olen end hulluks pressinud, siis sel korral, kuidagi väga intuitiivselt ma ainult puhkusin. Nagu ämmaemand hiljem ütles- hingasin Sind välja.

01: 24 sain Sinu enda rinnale! Aehh, neid pisaraid, seda õnne ja armastust! See on nii kirjeldamatu, et ma isegi ei proovi seda teha! Ma lihtsalt soovin, et see tunne talletuks mu mällu igaveseks!

 
Minu suur hirm iga ülekantud päevaga oli see, et Sa kosud iga päevaga ja teed viivitamisega töö meile mõlemal väga raskeks. Seda enam, et iga järgnev laps olevat eelmisest suurem. Lennart 3520g, Adeele 3890g ja nii kartsin, et Sina tuled kolmandana vähemalt 4200g... aga võta näpust! Sündisid hoopis 41+2 nädalal kaaluga 3820 g ja Adeele tegi teile- poistele ära! Pääsesin õmblusteta ja tervena. Ja ka see on minu jaoks midagi uut, olla kohe jalul ja nautida igat toimetust beebiga. Adrenaliin oli nii laes, et vaatasin hommikuni Sind, oma sooja ja hästilõhnavat pojakest, samal ajal, kui pereisa nii sügavat und magas, nagu oleks peolt tulnud.

Hommikul enne lasteaeda  tulid Sinu õde ja vend  Sind tervitama ja õhtuti veetsime haiglas üheskoos aega. Et neile ei näiks, et me mängime seal omaette väikest pere, saatsin issi nendega ööseks koju ja veetsime Sinuga kaks ööd kahekesi. Kibelesin koju, kuid Sul tulid punased laigud näole ja silmad olid rähmased, mistõttu soovitati meil siiski 2 ööd-päeva haiglas veeta.

Koju jõudes sain aru, et mind ei huvita tegelikult üldse kord või korralagedus, mille eest ma olin hoolitsenud pingsalt enne sünnitama minekut.  Ausalt öeldes on mul raske üldse millestki hetkel huvituda, sest ma elan täielikus õnnejoovastuses. Ütlesin issile ka, et ma loodan, et mind hullumajja ei panda, aga ma tunnen, et ma lähen hulluks selle õndsuse, õnne ja armastuse käes, mida Sa oled mind valitsema pannud!

See on uskumatu, kui ilusti Sa kohanesid selle uue maailmaga ja kui märkamatult ja sujuvalt me viiekesi uue eluga juba harjusime. Venna ja õde käivad Sind üksteise alla hellitamas ja minu ema süda lausa lõhkeb seda nähes! 
Sa ainult magad ja magad. Kes teab, mis trikid, sul oma tagataskust välja on võtta, aga praegu pean ööselgi ärkama vaid kaks korda, et Sind toita ja veel kaks korda, et Sind musitada ja lihtsalt kontrollida, et see pole uni-  Sa päriselt oledki siin ja nii imeline!
Kuidas ma üldse kunagi olen suutnud Sinuta elada?!

Armastusega
Sinu emme

♡ ♡ ♡

See oli minu jaoks kolmest sünnitusest kõige ilusam. Ilmselt enamasti seetõttu, et see ei veninud nii pikale ja kurnavaks nagu varem. Sel korral olin ma "kohal" ja mõistuse juures ja olin ilmselt ka teadlikum. Kui ma oleks selle siin kirjutanud kohe järgmisel hommikul, ehk kirjeldaksin ma sünnitust tumedamates toonides. Valu oli tõepoolest selline, et ma mõtlen, et suurem enam valu olla ei saa ja järgmine level oleks vist minestamine. Aga kohe hetk peale lapse ilmaletulekut on see ju kõik peast pühitud.
Rain märkis hiljem ära, et tema jaoks on see tohutu pingelangus, et nüüd on tehtud ja et kuigi ta seda nii osavalt varjas, on tema jaoks sünnitustel alati nii suur hirm olnud minust ilma jääda. Minust näiteks ei saaks kindlasti kellegi sünnitoetajat, sest kujutan ette, kui rusuv võib olla abitult teise valu pealt vaadata.
Hoolimata hirmust ja valust, on iga sünnitus iga perekonnaloo kõige ilusam elusündmus!
Ilusat kooskasvamist meile, mu armastus!
                                                                                                                                                                         EELMINE
Eelmine
Ootame veel veidike
Järgmine
17 päeva

10 vastust

Aitähh, aitähh teile kõigile! Pole olemas teie soovidele ja sõnadele võrdväärselt ilusaid tänusõnu! Me oleme siin tõeliselt liigutatud! adelinemadeline, 31. oktoober 2017
Niii ilus video, et nutt tuli peale! Aitäh, et jagasid Hermani sünnilugu! Ilusad lapsed, ilusate nimedega... ja veel palju põhjusi, mille üle uhkust tunda! Paljuu õnne!!! Heleen, 19. oktoober 2017
Niii ilus video, et nutt tuli peale! Aitäh, et jagasid Hermani sünnilugu! Ilusad lapsed, ilusate nimedega... ja veel palju põhjusi, mille üle uhkust tunda! Paljuu õnne!!! Heleen, 19. oktoober 2017
Appii Madli!

Ma nii pisardan siin ja soovin teile kõike kõige kaunimat ja palju õnne!
Uskumatu, mind ootab selline imeline sündmus varsti ees❤️
Kristel, 18. oktoober 2017
Õnne veelkord. Tuleb tunnistada et väga liigutav on vaadata-lugeda, kui praktilist elu antakse nii ilusas võtmes edasi. Mõned kohe on ilu loojad..

11.10 on minu jaoks eriliselt toreda tähendusega (ehk siis tekitab hea tunde), sest kunnagi kooli ajal algas 11.10 söögivahetund ja seda ju nii oodati ;))))

Esimene tundmus on, et Herman on nagu Sinu suust kukkunud. Kui Lennart oleks isa moodi ja Adeele ma ei tea kelle moodi, siis Herman tundub nii Sinu moodi, aga vaatame mis saab kui aeg edasi läheb..

Palju toredust Teile!
Marje, 18. oktoober 2017
Sa oled imeline! Lugedes seda oli pisaraid võimatu tagasi hoida! Imeilusat kooskasvamist Teile! ❤️ H, 18. oktoober 2017
Oi nii armas! Palju õnne teile! Mul oli ka Robit sünnitades selline tunne, et ma hingasin ta välja ja pmst kohe sain ringi toimetada. Katre, 17. oktoober 2017
Tere armas Herman! Tõesti härdaks teeb ühe väikese inimese sünd. Mul on nii hea meel Teie üle. Tublid olete. Õnne, armastust ja ilusaid ühiseid hetki! Margit, 17. oktoober 2017
Oeh Madli, sina said küll Hermani kapsalehe vahelt. No vaatan neid perepilte ja olen taaksord vaimustuses sinust kui superwoman-multimom-ist❤️ N, 17. oktoober 2017
Paljuu õnnne!!! Nii ilus lugu, et endalgi valgus pisar silmanurka! Ja suurepärane nimevalik! G., 17. oktoober 2017

Lisa kommentaar

Email again: