Sildid:

Koosolemise rõõm

Mitte ainult jõuluvanal pole jõulude ajal vaja leida aega, et jõuda mitmesse perre ja koju vaid ka igal ühel meist. Meid on kolm õde, kes kõik tahame peredega jõuda pühadeks kõikide vanaemade ja vanaisade juurde ja olla ka oma perega kodus. Nii peame varakult valima päeva, mis sobiks kõigile, et veeta üks ühine jõuluõhtu ahjuprae ja jõuluvanaga meie vanemate juures maal. (loe edasi)
Tavapäraselt me muidugi ei organiseeri nii pikalt kokkusaamisi ja sellised õhtusöögid pole meie kolmeteistpealisele perekonnale sugugi haruldused.  Maal on mul alati maailma parim söögiisu ja, et ema ja isa valmistavad alati ahjuprae koos kõige muu klassikalise jõulutoiduga, teeb minu jaoks asja veelgi hullemaks! See on lihtsalt nii hea, et me kõik oigame sellest hommikuni! Sel korral läks õnneks õhtusöök minu jaoks natuke kiireks, et ma ei jõudnud sellest isegi pilti teha, sest veel enne Jõuluvana saabumist oli tarvis valmis seada kõik, et tema tulek oleks võimalikult ehe. Nii ehe, et see võiks panna ka meie pere suuremad lapsed( üheksane ja kümnene) Jõuluvana olemasolu uuesti uskuma! Hahaa! Okei, tegelikult ei suuda ilmselt ükski Jõuluvana selles neid enam veenda, aga nad olid tublid ja ei reetnud meie väiksematele seda suuuurt saladust! 
Aidas ootas kingikott ja algas jõuluvana maskeerimine. Kortse, tumedaid silmaaluseid, valgeid kulmi ja punast nina oli päris huvitav vahelduseks maalida. 
Lapsi ootas ahjus kiri, mille jõuluvana korstnast alla lasi, sest ta ise ju ei mahtunud. Lõpuks oli käes esimene märk, et Jõuluvana siiski tuleb ja laste elevus oli suur! 
Nii kiiresti ja iseseisvalt pole vist lapsed veel varem end riidesse saanud! Õues valitses tohutu tuul ja see kustutas enamikest küünaldest, mis oli sätitud puude külge metsas kaugustesse ja tähistasid teerada.  Olukorda päästsid helkurid, mille riputasin juba varem puudele.
Metsas oli pisut tuulevaiksem ja õigeks ajaks oli ka vihma- ja rahesadu lakanud.
Istusime lõkke ümber ja jäime Jõuluvana ootama, kuni ta siis metsast nagu täpike meile lähemale jõudis.
Elevust oli palju ja lunastasime oma pakke salmide ja lauludega. Punase kuuega mees oli eriti lahke ja neile, kel oli pakke rohkem, kui luuletusi, jagas ta veel pealekauba kommi! Oli üks teistmoodi jõuluõhtu ja loodan, et lastele jääb sellest üks tore mälestus! Oh, oleks vaid ka lumevaip maas olnud, aga tähtsaim kõigest on rõõm koosolemisest!
Nüüd saab vaikselt ja rahulikult pühadest välja tulla ja jõuab veel natuke argitoimetusi teha, et siis vana aasta ära saata ja tegemata töid uude aastasse mitte kaasa võtta!


Eelmine
Häid Jõule!
Järgmine
Head Uut Aastat!

Lisa kommentaar

Email again: