Sildid:

Pühadejänku

Nendel pühadel oli meil õdedega keeruline leida kõigile sobivat aega, mil maal seda koos tähistada. Ometi olime seal lõunaks kõik koos , et nautida ühist söömaaega. Ega seda päris õiget pühadetunnet ilma mul vist tekikski! 
Lapsepõlves, nii kaugele, kui mäletan, on mul alati käinud pühadejänku, kes siis šokolaadimunadega korvikese ära peidab. Nõnda ootavad nüüd igal aastal ka meie pere lapsed seda lahket jänest. Oleks olnud muidugi tore, kui ka Adeele oleks sellest korvikesejahist osa saanud.
Veetsime Rainiga toreda õhtu sõpradega ja lapsed olid seni vanaema ja vanaisaga.  Olin neile lubanud, et maale jõudes teen nendega koos lõunauinaku. No muidugi tohutu viga! Meie lapsed on harjunud uinuma ja magama eraldi tubades ja üksinda. Nii siis jõudis Lennart  poolteist tundi magada, kui Adeele polnud veel magama jäänudki! Muudkui naeratas ja sättis ennast nii ja naa pidi! Lõpuks siis, kui Lennartiga alla korrusele läksime, suutis ta sedamaid uinuda ja und jätkus tal kolmeks tunniks. Mul oli nii hale, et ta sõna otseses mõttes magas maha selle toreda seiga! Aga järgmisel aastal jälle!

Nii mõnus, et väljas on juba päris palju kevademärke leida!

JÄRGMINE                                                                                                                                  EELMINE

Eelmine
Värvime mune
Järgmine
Aprill on käes!

Lisa kommentaar

Email again: