Sildid:

Pool aastat nagu niuhti

Väga raske on seda öelda, aga meie pesamuna on tõesti juba pooleaastane. 6 kuud kõlab natuke leebemalt. Mu abitu beebi polegi enam nii abitu ja üdini minust sõltuv. Pole suuremat õnne siin elus, kui terved ja kasvavad tublid lapsed, mistõttu juba kõlab  mõte mu soovist, et lapsed jääksid igaveseks pisikesteks, nii isekalt. Ometi nii ma tunnen. Mind lohutab teadmine, et kõikide teiste beebid kasvavad sama kiiresti suureks ja aeg pole üksnes minuga nii karm ja armutu.

Ilmselt ma pahandan kõiki unepuuduses kannatavaid emmesid, aga need 6 kuud on olnud nii ilusad ja muretud, et ma kordaks seda võimalusel alates 11. oktoobrist 2017 kuni siiani, vähemalt 10 korda uuesti ja alles siis oleks valmis edasi liikuma. Kahjuks mul seda võimalust pole ja pean leppima videote ja piltide vaatamisega. 
Ma ei tea, miks mu uudistevoogu lipsab viimasel ajal  arvamusartikleid, mida ma nüüd ekstra otsides enam ei leia, aga põhimõtteliselt teemadel, et beebimajandus pole kaugeltki nii lihtne, kui sotsiaalmeedias kajastatakse. Ma ausalt ei saa sellest aru, miks seda nii raske on uskuda. Ilmselt oleme me tõesti siis nii õnnega koos, et kõik me kolm last nii lihtsad ja rahulikud beebid on olnud või on asi olnud meie suhtumises beebimajandusse. Me oleme Rainiga üpris kindlad, et selle taga on see teine varjant. Me ei karda beebisid ja me ei karda nuttu. Me oleme alati reageerinud beebi nutule ja vajadustele aga alati imeväikse viivitusega. See tähendab, et ma ei jookse lapseni vaid jalutan. Kõlab jaburalt, aga ma olen kindel, et just see on see võti, millega oleme saanud oma beebidest näiteks ilma unekoolita üksi uinujad ja magajad ja üleüldiselt lapsed, kes oskavad oodata ja kohaneda. Mida see mulle annab? Näiteks, kui Rain on olnud Hermaniga ja ta ärkab, ei ole ta esmane vajadus süüa saada ja ma ei pea olema kohe võtta. Selle tulemusel saan ma omale ekstra aega, et kui ma minupärast kasvõi sätin pesu kuivama, siis sellist asja ei pea ma küll pooleli jätma. Üleüldse ma tunnen, et ma "loen" nii hästi Hermani. Beebid on targemad, kui me arvame ja pole kahtlustki, et nemad "loevad" meid meist paremini. Mida rohkem beebiga "higistada", seda rohkem nad meid testivad.
Nii palju jutumärke. Mu jutt on väga ettevaatlik aga ma loodan, et mu
mõte jõudis kohale.
Kes siiski leiavad, et ei, nende beebi on ikka väga "raske", siis siin on üks tore artikkel, mida ma isegi et väikse kadedusega loen. 

Herman 6 kuuselt

Kui nelja ampsu päevas nimetada söömiseks, siis sööb ta erinevaid köögiviljapüreesid, mida ma senini veel ainult ise teinud olen. Jätkuvalt on see üks ja ainus tüütu osa meie päevaplaanis. Magab umbes 3 und. Olen väga go-with-flow ema selle koha pealt, et kellaaegu ei vaata, ei märgi ja ei tea. Jälgin lapse olekut ja planeerin elu jooksvalt selle järgi. Või siis pigem ei planeerigi, lihtsalt on nagu on. Herman oskab end ülihästi nö säästureziimile lülitada, nii võib ta ebasoodsas olukorras liikumatult und oodata, kuni ma saan talle võimaldada sobivad tingimused. Ebasoodsad olukorrad on ntks kaubanduskeskuste plinkivad tuled või üleüldse olustik, kus palju inimesi ümber siblivad.
Uinub üksinda päeval ja õhtul. Uinumiseks pole vaikus näiteks oluline, küll aga ei tohi ma luua temaga vankris näiteks silmkontakti, sest siis hakkab kohe jutustamine pihta. Aga kuna see on omaette tore, siis vahel ma eiran seda!
Ostsime hiljuti omale elutuppa suure vaiba, millel on ta hakanud tõeliselt elama! Miks meil seda juba varem ei olnud!! Liigub natuke tagurpidi ja teeb ümber oma telje juba päris suuri ringe. 
Meeldib:
Kõrgelt sülest alla vaadata ja maailma uudistada. Eriti aknast.
Kõike suhu pista. 
Kui venna palli mängib.
Emmet juustest kakkuda.
Kuku-mäng
Vanniskäik.
Hommikul emme-issi voodis end ühe ja teise juurde rullida, lootuses, et kumbki kohe ärkab.
Riidessepanek.
Autosõit.
Lutt.
Peeglid.
Lapsed.
Muusika ja laulmine.
Ei meeldi:
Valjud hääled.
Kui emme topib rohkem süüa, kui laps tahaks.
Kui saab pikalt süles ringi kõndida ja järsku pannakse pikali.
Kui Adeele enda juuksed kallistades näkku ajab.
Kui emme hakkab mu juurde tulema ja pöördub siis viimasel hetkel tagasi,  sest unustas midagi maha.
Minult on palju küsitud, kas mu lapsed on vaktsineeritud. Taaskord hell teema paljudele lapsevanematele, kaasaarvatud mulle endale. Aga ilma pikemalt oma vankumatut arvamust lahti rääkimata, vastan JAH!
Palju õnne mu armas linnupoeg! Sa oled järjekordne tõestus sellest, kui palju armastust võib mahtuda ühte südamesse. Sa tood meie pereellu nii palju toredat kuti-plutit, sussu-mussut ja ninnu-nännut! Ma armastan sind, minu  väike unistuste beebi!
Leidub meie pereski päevi, mil taevas on  hallim, kui mōnel eelmisel päeval ja pea vajub norgu...aga siis näen seal allpool Hermani ja märkan ühtäkki, et  taevas on klaar  ja päikseline! 

Nautige kevadet !
                                                                                                                                               
Eelmine
Adeele 4
Järgmine
DIY: köök

Lisa kommentaar

Email again: