Sildid:

Pihlapuu all

Kuigi sügismeeleolu valitseb mu hinge juba pikalt, algas see lõpuks eile ka kalendris. Korjasime sedapuhku lastega pihlakaid, et nendest mõned kodukaitsvad ketid kokku pikkida. (jah, see oleks nagu sujuv järg eelmisele postitusele :) )

(loe edasi)

Mind tõeliselt üllatas, kui hästi nad mõlemad niiti ja nõela valitsesid, kordagi endale näppu torgates ega minu abi vajades.  Oi ma armastan, kuidas nende huuled pikaks ja torujaks muutuvad, kui nad millessegi tõeliselt keskendunud on. Ja vahel on mul tunne, et neil tekib lausa nokk suu asemele! :)
Aga mida teeb kodus ema, kui tal on ees veel kuhi pihlakamarju, igatsus oma lasteaias olevate laste järgi ja meeltes on mõlkunud idee?! Ta leiab oma galeriist kaks pilti ja laseb edasi oma loovusel lennata...
Sügise kaela ma seda ajada ei taha, sest see on tõeliselt värskendav, aga ma ei tea, millest mu melanhoolsus ja miks ma olen seda viimasel ajal tundnud ja tahtnud sellest kirjutada..aga selleks see blogi mul ju loodud saigi!?  Mis siis, et seal pildil need kaks last ei pruugi teile meenutada minu omi, jääb selle mõte ikkagi samaks. Minu suurimaks ja võib olla, et isegi ainukeseks hirmuks Adeelet ootama jäädes, oli see, et ma kartsin, et ei suuda ühtki teist last armastada nii, nagu Lennartit. Ma kartsin, et mu südamesse lihtsalt ei mahu teist sama suurt armastust. Ja ma kandsin seda hirmu koos Adeelega, hetkeni, kuni ta sündis. Ja nüüd ma vaatan neid kahte, kui palju nad üksteist armastavad ja kui palju mina ja Rain neid armastame ja see on lihtsalt sürreealne. See, kuidas nad kahekesi enne lasteaeda minekut leiavad suures virr-varris aega meie voodisse kolida ja raamatuid üksteisele " ette lugeda", kuidas Adeele paneb vahel tundmatutes olukordades  oma käe turvatunnet otsides Lennarti õlale, kuidas nad hoolitsevad üksteise riiete eest, ootavad teineteise järel, müravad koos ja lohutavad teineteist...Nad on kõiges koos ja kui neid pole vaateväljas, on nad mu kujutluses ikka ja ainult koos! Ja armastus ainult kasvab ja kasvab! Ühte südamesse mahub ikka nii palju armastust ja nüüd on mul selle kahe aasta taguse mõtte pärast piinlik! Ühte südamesse võib mahtuda  palju lapsi ja armastust! 
(Igaks juhuks- Minu omas on ikka endiselt kaks+ minu armsad õelapsed+ minu sõbrannade lapsed)
:)
Lihtsalt väike julgustus kõkidele emadele ja isadele, kes võivad selles kahelda!

 JÄRGMINE                                                                                                                                                                EELMINE


Eelmine
Viljad
Järgmine
Leia suvi Mumusaga

Lisa kommentaar

Email again: