Õhtune pallitrall

Paneme Adeelega üleval korrusel puslesid kokku, kui äkitsi kostab alt müdistamist. Adeele lausub nagu muuseas:" Jälle poisid taovad palli!"  Jah, see on meie peres on see rohkem, kui tavaline ja neil hetkedel olen õnnelik, et me oma maja naabritega ei pea jagama!
(loe edasi)
Ma ei tea, millest see tuleb, aga Lennart ja Adeele elavnevad just õhtutundidel enne magamaminekut ja tahavad siis mängida nagu kassipojad. Kui meie nendega ei mängi, siis teevad nad seda omavahel mürades ja lõppeb see siis nagu ilutamine ikka. Mäng millega ma rõõmuga kaasa lähen on peitusemäng. Ma võin sellest tõeliselt hasarti sattuda, sest isegi, kui lapsed mind siis otsivad paneb see adrenaliini veres voolama. (jah, mul on selleks väga vähe vaja!) Aga Raini ja Lennarti pallimängu ma oma jalga ei topi. Mitte, et mina ei tahaks vaid nemad ei taha! Aga see sobib mulle, sest ma leian, et peab jääma just selliseid isa-poja hetki, kus mitte kellelgi teisel pole kohta!
Ma imestan, kuidas need pikkadel talveõhtutel mängitud jalkamängud pole meile kodus ainsatki kahju tekitanud. Sellest hoolimata ootan juba millal nad end pallidega lõplikult hoovi kolivad.
Ahjaa! Kuidas me need pöördesse aetud kassipojad vastu ööd maha rahustame?! Selleks käib meil vannitoas pikk pesurutiin ja voolav vesi toimib nende peal kõige parema maandajana. Peale pikka ja väsitavat päeva pole siis kahtlustki, et uni saabub kohe, kui pea patja puudutab!

JÄRGMINE                                                                                        EELMINE

Kirjuta esimene kommentaar

Email again: