Sildid:

Näpud mulda

Majaomanikuna jääb mul järjest tihedamini pilk pidama kaunitel aedadel, nii ajakirjades, kui mööda tänavaid jalutades. Aga kuidas ometi nad seda kõike teevad ja oskavad?! Olgugi, et maal vanemate juures olen istunud ema kõrval, kui ta parasjagu lilli istutab või oma aeda kujundab, on vist mu enamus auru läinud lobisemise ja unistamise peale. Igatahes tunnistan üles, et peale umbrohu eristamise taimedest ja selle rohimisest, ma aiandusest suurt midagi ei tea!
(loe edasi)
Aga kuskilt tuleb tasapisi alustada. Käisime Adeelega turul ja pärast istutasime lillekastidesse ja väikestesse pottidesse mõned lilletaimed. Mulle tohutult meeldib, kui saan oma toimetustesse kaasata ka Adeele. 
Kuigi ta oskab ideaalselt mängida ka üksi, tunnen, et selliselt on ühildatud mängu- ja õpiaeg minu töödega. Adeelega on selline huvitav asi, et ükskõik, mille kallal ma ka ei toimetaks, ta ei tule kunagi (laste puhul võib kõik üleöö muidugi muutuda ) minu tööd nullima. Ehk siis oma tegemata jäänud asju ja kohutusi, ma Adeele kraesse üldiselt ajada ka ei saa. Tavaliselt potsatab ta minu kõrvale maha, siis ulatan talle asjad, millega ta toimetada tohib ja saab. Unustasin end teda vaatama ja pildistama, sest ta oli nii armsalt selle kõige juures ametis. Patsutas mulda kokku, valas lilledele hoolega vett, nuusutas neid ja korrutas peale igat liigutust tähtsalt: "Nüüd kõik korras!"
Siis hiljem, kui Adeele oma lõunast iluund läks tegema, sain võtta aega ja nautida meie väikesi töövilju. Jään nüüd lootma, et śuudan nendes taimedeski elu hoida vähemalt kuni nende loomuliku õitsemisaja lõppemiseni!
Kui kellelgi on jagada mulle häid soovitusi ja nõuandeid aiakujunduses, siis olen nendele vägagi avatud, sest minu jaoks on see nüüd täitsa uus maailm! :)
JÄRGMINE                                                                                                                                                        EELMINE
Eelmine
Kui juba, siis juba
Järgmine
Emadepäev

Lisa kommentaar

Email again: