Sildid:

Metsas

Käisime lastega maal ja veetsime tunde metsas hulkudes. Mul on hea meel, et metsa minekuks ei pea neid paluma, vaid nad jooksevad juba kekseldes meist ees, oodates, mis põnevusi tee peal ootamas on!
(loe edasi)
Võib olla ma ületähtsustan seda, kuid leian, et laps peab olema loodusega sõber. Minu endaga on nii, et ma austan ja imetlen väga metsa, aga üksinda ei lähe ma sinna kindlasti. Ka marjule ega seenele mitte. Ma kardan kokkupõrget ussiga või põdraga, kes on parasjagu rahulikult oma vasikaga einestamas või siis hoopis unest ärganud karuga. Ma tunnen, et metsa astudes olen ületanud kellegi kodu lävepaku. 
Koos on aga alati julgem ja lastega liikudes võib kindel olla, et nende hääleka tuleku peale hoiavad metsloomad meiega suurt raadiust. Adeele ja Lennart otsivad metsast seiklusi, nad kujutavad ette, et iga kraavikallas on kui suur kalju, millest üle ronida, iga roigas on vaja maast lahti kangutada ja see endale kõndimiseks appi võtta. Kui siis nende tähelepanu juhtida näiteks kopra hambajälgedele puus või rähni toksitud aukudele puutüves, ajavad nad oma kaela kuklasse ja suu lahti jälgivad nad olukorda, et siis pika mõtlemise peale mõni küsimus juurde esitada...millele ma tihti vastatagi ei oska.
Igatahes on metsas lastega ajaviitmise juures rohkem plusse, kui muude tegevuste kõrval, mis mul praegu pähe tuleb.
Lapsed kasutavad ära oma enese fantaasiat ja leiutavad endale ise mänge.
Lapsed maandavad pingeid.
Pole segajaid ja oskavad oma tähelepanu koondada ja rohkem omavahel suhelda.
Mets on nagu mänguväljak ja jõusaal üheskoos.
Iga kord uued teadmised, kogemused ja elamused.
Kõige odavam meelelahtus.
Värske õhk ja metsas mässamine garanteerib hea isu ja piiiika lõunaune!


Mõnusat nädalavahetust ja minge metsa! :)
                                                                                                                                                                      EELMINE
Eelmine
Head sõbrapäeva!
Järgmine
M+E ja nende lapsed

Lisa kommentaar

Email again: