Sildid:

Pulmapeo ettevalmistused #2




Peokoht leitud, külaliste nimekiri koostatud,
visioon paigas, hakkasid sisulised ja
korralduslikud küsimused aina rohkem esile kerkima ja takistama edasisi ettevalmistusi.
Oli aeg leida pulmaisa, fotograaf, bänd, õmbleja jne...(loe edasi)

Olime algusest peale tegelikult igasuguste pulmamängude vastu. Need tundusid meile tobedad ja piinlikud. Siiski leidsime, et ainult õhtujuhist ei pruugi suurema rahva puhul õhtu meeleolu ülevalhoidmiseks piisata, niisiis hindasime asjad ümber ja alustasime pulmavana otsinguid.
Olin juba ammu lugenud, et sellest tulekski alustada ja juba vähemalt aasta varem. Kirjutasime ja helistasime vähemalt 30 pulmaisa üle Eesti läbi ja kõik olid juba hõivatud. Tundus uskumatu, et kas tõesti on abiellujaid meie valitud kuupäeval nii palju. No tegelikult valis selle Rain. Numbrimaagiasse uskudes, arvas ta, et 08.08.2015 oleks väga tähendusrikas ja nagu saatusetahtel oli see ka laupäev! 
Ühel hilisõhtul, kui mu nimekiri pulmaisadest oli lõppemas ja viimased eitava vastusega kirjad saabusid, saatis Rain mu magama, lubades hommikuks leida õige inimese. Olin juba omajagu meeleheitel ja lootust kaotamas.  Kuid hommikul ärgates, ulatas Rain mulle Põlva kohaliku pulmaisa kontaktid, kellest mul polnud aimugi!
Saimegi kokku ja arutasime nii palju kui võimalik läbi. Peamurdmiseks läks istekohtade ja laudade paigutusega, kuna Raini vanemad on lahutatud ja klassikaline lauapaigutus poleks töötanud. Mulle oleks eriti meeldinud, kui oleks olnud võimalik teha laudkonnad, kuid siin tuli appi pulmaisa nõu, et pika laua taga segunevad külalised paremini! Pulmaisa tõmbas kõiksugused hirmud maha ja andis nii palju enesekindlust juurde, kui saime maha kriipsutada kindlad asjad, mida ei soovinud oma pulmas näha või teha. 
Väga tore oli, et pulmavana ei reetnud meile ühtki mängu, see tähendab, et saime oma pulmas olla nagu külalised ja selle võrra vähem
ettemõtlemist tegi ainult head!
Lisaks pulmaisale oli vaja nüüd otsima hakata ka teisi inimesi. Bänd, fotograaf, meikar, juuksur, rätsep, oli vaja kirikuõpetajaga läbi rääkida, pulmaauto ja selle juht, florist, torditegija.
Õnneks olime Rainiga läbinud leerikooli juba eelmisel suvel ning seetõttu polnud kirikus abiellumisel mingeid takistusi.
Bändiga läks eriti lihtsalt, kuna soovisime ansamblit, kes mängiks mitmekülgset repertuaari ja oleks kaasahaarav, siis õnnestus meil saada kohe meie teine valik! Sleepwalkers
Ka juuksuri leidmine polnud meile probleemiks! Õnneks oli armsal Liilial, kelle kätt ja maitset me Rainiga juba väga kaua usaldame, võimalus meile see päev vabaks teha! 
Ka meikari leidmine polnud probleemiks, kuigi pruutneitsitega koos mängisid mulle väikese vimpka! :) Ma olin ammu kindel, et kui ma Gretet ei saa, siis teen ise meigi! Ka Grete ise oli meie pulmakülaline, kuid ma polnud veel kindel, et ta tõesti mulle selle aja leiab, seniks kui ootamatult tüdrukuteõhtu eel koos pruutneitsite ja meigikohvriga ta mu koduuksele astus:) Juhuu!
Minu kleidikavandi elluviija oli samuti leitud!
Pruutneitsite kleidimõtte viis ellu minu fantastiline õde
Liis,
kes koos Carmeniga aitasid mul ka kangaid valida! Milline õnn!

Juba varem oli Võrus Leeri Lillesalongi vaateaknad ja väljapanekud mulle silma paistnud ja muljet avaldanud, niisiis ka see valik tuli lihtsalt ja ladusalt!
Soovisime heledat vanaaegset pulmaautot, ja selle eest hoolitsesid mu armsad õed, kes jätsid meile autosse ka
 liigutava kirja! Ja just sellised asjad loevad!

Soovisime algselt sefiirtorti, kuid kuna me olime juba talvel kindlad, et me pulmapäev saab olema väääga palav, siis jäime tordimeistri 
soovitusel martsipani juurde .
Soovisime ka läbida kiire personaalse kursuse ja õnneks leidis Reno Olle meile selleks ka aega. Vot see oli üks kõige toredamaid asju, mida olen Rainiga teinud! Koos tantsida erinevaid stiile oma mehega, on ikka uskumatult liitev ja vabastav! Koos valisime avatantsuks viinivalsi ja
loo
Õige fotograafini jõudsin ma üsna viimasel hetkel ja kuigi ta tuli Tallinnast, sujus me koostöö väga hästi!

Nüüd, kui oli leitud meeskond, oli tarvis täpselt paika panna pulmatoonid, kavandid lilleseadeteks, soenguks, meigiks, kleidiks jne. Oli tarvis leida Rainile ülikond ja isameestele, lastele ning lilleneiudele riietus! Oeh, ilusaid asju on maailmas nii palju, et oleksin tahtnud kanda mitut soengut ja mitut kleiti ja mitut pruudikimpu!
Aga kuskil peab valikud tegema !
Kõik, mis pidi toimuma peale  laulatust oli pulmaisa juhtimisel ja vastutusel. Kõik, mis sellele eelnes, oli minu õlgadel. Kuna meil olid pruutneitsid ja isamehed, kel olid samuti juuksuri-ja meigi ajad, siis oli tarvis päevane kava veel rohkem läbi mõelda. Hommikul oli tarvis käia Maavalitsuses, kirikuõpetaja juures, hoolitseda selle eest, et kirik saaks õigeks ajaks kaunistatud, et isamehed Võrust lillekimbud ära tooks, ning jõuaks õigeks ajaks Cantervilla peopaika sättima, kus ootas
meikar ja fotograaf. Ka ansamblile tuli anda täpsed juhised, mis kellaks ja kus kohal olla. Ning kuna selles poolpäevas ei paistnud ainsatki auku, siis ei võinud juhtuda, et miski jääb kahe silma vahele või ununeb maha. Pidin jagama juhiseid, et pulmaauto jõutaks õigeks ajaks floristini ning siis kiriku ette. Lisaks tuli arvestada kõikvõimalike ootamatustega  ning ajavaru ka selleks, et me kindlasti jõuaks Põlvasse tagasi enne kirikutseremooniat,

et lastega pilte teha ning oma emale kõik valmis panna,
mis lastel selga,jalga, pähe panna :)
Siinkohal ütlen, et just selle tohutu tempo tõttu, mis tõotas pulmapäeval olla, loobusime üsna viimasel hetkel videograafist, et säästa meid üleliigsest pingest, kui ka ühest suurimast kulust.

See planeerimine oli igal moel adrenaliinitekitav ja meelihaarav!!!
Veel põnevamaks läks siis, kui jõudsin ettevalmistusteni, mida sain omal käel teha ja valmistada! Aga sellest juba järgmises pulmapostituses, veel enne, kui jõuan pulmapäevani! :)




Eelmine
Pulmapeo ettevalmistused #1
Järgmine
Väikesed muutused...

Lisa kommentaar

Email again: