Sildid:

Me oleme selles kõiges koos

Sellel postitusel on 4 vastust

Siin on pikalt, liiga pikalt kestnud vaikus. Teile, kes nähtavasti on siin oma päevadest võtnud hetki, et klõpsida tühjalt minu lehele, olen ma ilmselt mõne selgituse võlgu.
Meedias on palju juttu instagrami ja facebooki mullist, milles me iga päev ise osaleme. Enda elu võrdlemine nendega, kelle elu paistab olevat täiuslik. Ma olen seda ka varem korduvalt öelnud- kellegi elu pole täiuslik. Minu elu pole parem, kui sinu oma ja sinu oma pole parem, kui su naabri oma. Ma tahaks kasutada sõna "jamas", aga ütlen,  austuses selle vastu hoopis, et  oleme selles elus kõik koos ja anname igaüks siin endast nii palju, kui oskame, et selles kõiges ellu jääda ja end sealjuures võimalikult hästi tunda. 

Meil kõigil on omad sassis, nutused, õnnetud ja kurvad päevad, mil me lihtsalt ei tule selle kõigega nii hästi toime, kui tahaksime. Ja siis on päevad, mis on täidetud ülevoolava rahulolu, õnne ja saavutustega. Päevad, mil tunned, et suudad kõike ja päevad, mil lased lastel pool päeva teleka ees olla, et lihtsalt leida endal asu. Selles elutempos on vaja kogu aeg kuskilt lõivu maksta. Kas laste, abielu, kodu või tööga. 
See ajab hulluks aga samas on see tervislik ja hoiab elu tasakaalus. Mõõnad aitavad edasi liikuda ja õppida. Õppida prioriteete hindama ja rahu sõlmima. Arusaam, et ma ei peagi olema tubli ja hästitoimiv ei tule üleöö. Kolm last, abielu, kodu, hobi ja kõik muu selle külge põimuv elu kerib üheks suureks palliks ja osadeks seda võtta on keeruline. Leida veel see tükike, mille nimi on "Mina ise" on veel teine küsimus.
Oi, kui mitmeid kordi on just sellistel hetkedel mul tulnud tahtmine blogitamine lõpetada, sest ma ei taha, et minu kuvand näeks välja "küll alles Madli oskab, teeb ja jõuab!"Tegelikult ei jõua, ei tee ja ei oska! 
Mulle lähevad küll väga hinge ja korda teiste inimeste mured, aga mitte kunagi ei ava ma negatiivse tooniga artikleid. Mitte kunagi!
Niisamuti ei taha ma oma probleeme, muresid ja läbikukkumisi siin ka ise kajastada.
Need jäävad küll kõvasti rõõmudele alla, aga see ei tähenda, et neid poleks!
Minu postitused on inspireeritud hetkedest, kus hea võidab halva. Ma tahaksin inimesi inspireerida, nagu mind inspireerivad teised inimesed ja kui ma tunnen, et ma sellega periooditi hakkama ei saa, ei tee ma seda kuidagi ka punnitades ja pigem olen vaiki. Sest Adelinemadeline pole loodud negatiivsust toitma. 

Me kõik oleme suuremal või väiksemal määral mõjutatud sotsiaalmeediast. Mina ammutan inspiratsiooni, mulle meeldib, et siis on mul ruumi unistusteks. Mulle meeldivad ilusad pildid, õnnelike ja ilusate inimestega, aga ma ei kaota reaalsustaju. Enda elu võrdlemine teisega pole  tervislik. Temal tuli lihtsalt mõte ilusa pildi tegemiseks aga ta elab samasugust elu nagu mina, Sina ja Sina! Isegi, kui tema rahakott võimaldab 4 korda aastas reisimist, kui ta lapsel on viimase vindiga riided, tal on perfektne keha või ta lõpetas doktorikraadi, on Sinul midagi, mida temal pole ja ta oleks valmis andma pool oma "kraamist", et Sinuga vahetuskaupa teha! Sa lihtsalt ei tea seda nagu tema ei tea seda, millest või kellest Sinul puudus on. Nagu ma ütlesin- me oleme selles üheskoos! 
Iga päevaga mõistan üha enam, et me kõik oleme imelised inimesed, kellel on nii palju anda päris maailmasse. Vot see on alles äpp, mille ma tahaks kohe alla laadida aga veel pole ruumi, sest ikka veel tahan ma pildistada seda, mida armastan. Jagada seda, mida armastan. Aga unistus olla sellest kõigest suurem on nii suur! Elada, et elada ja lasta lihtsalt piltidel sellele järgneda. 



See sai pikk, aga ma tundsin, et pean selle siin taaskord teemaks võtma, et südamerahuga edasi blogitada. 

Keskendume siis parimale!
Öeldakse, et kaotatud aega tagasi ei saa, aga ma proovin natukenegi.


Herman sai 8 kuuseks ja mul on nii kahju, et see postitus jäi tegemata. Nii palju on tema arengus just praegu toimunud. Herman käputab, sööb isukalt näputoitu, milleks võivad olla ka lilled. Pean juba tema kõrvalt salaja sööma, sest ta ronib mööda säärt pûsti, et ka ise ampsu saada. Mängib mängu “mina viskan, sina korja”. Lõikunud on kaks hammast, süüa tahtes tuleb nutu vahelt "mamm-mamm". Ajab end istuma ja püsti. Ületanud on juba trepi kaks astet. Mistahest unest Herman ärkab, algab Lennartil ja Adeelel võidujooks, et teda tervitada. Nad on maailma parimad mänguasjad ja ühtlasi ka lapsehoidjad Hermanile! Armastab meeletult vett ja vannitamist! 
Herman on suurepärane reisikaaslane! Sõita Riiga ja veeta seal päev pulmakleiti valides pole selle beebiga mingi probleem!
 


Lennarti ja Adeele empaatiavõime Hermani suhtes on imetlusväärne ja mu süda tahab alati neid vaadates lõhkeda.

Suvi on viinud meid randa ja marjapõõsaste vahele vanni.
Eelmine
Õites kirsipuu all
Järgmine
Lennart 6

4 vastust

Minule meeldib jällegi tsitaat “Me oleme selles kõiges koos. Minu elu pole parem kui sinu oma ja sinu oma pole parem kui su naabri oma” See mõte on lohutav, sest ikka ja jälle avastan end ja oma elu kellegiga võrdlemast. Aitäh Madli! Anni, 20. juuni 2018
Nadja ja Iiris, aitäh! Teie kommentaarid loevad mulle palju! adelinemadeline, 19. juuni 2018
"Pildistan, mida armastan" - on nüüd minu isiklik tsitaat sinu allkirjaga! ♡ Nadja, 16. juuni 2018
Tõepoolest- kõigil on omad ups and downs, aga inspireeriv oled Sa alati! Taaskord üks postitus, mis puudutas! Aitäh! Iiris, 16. juuni 2018

Lisa kommentaar

Email again: