Karamelline unistus

Tere hommikust kaunitarid! Sügislehed on langenud ja mattunud valge lumevaiba alla. Mitte, et mulle valge ei meeldiks, aga igatsen väga neid sügise pruune varjundeid. Ma ei karda värve, nad meeldivad mulle kõik, aga karamelline pruun on saatnud mind läbi aastate ja aastaaegade. 
Sain Kerstini käest märkuse, et mu vana nahkne vintage rahakott vajab vahetamist. Jaa, sul oli õigus! Sel oli lihtsalt armas sentimentaalne väärtus juures aga  ma läksin sinu öeldu peale uut rahakotti otsima. Kaltsukasse. Tulin välja oma uue hirvenahast armastusega, mis loodetavasti mu rahatähed nüüd kenasti kinni peab :)
Ka selle rippkardina, mis eraldab nüüd mu garderoobi koridorist leidsin second handist. 
Ja see on pruuun!!
Mu õde Aigi kostitab mind aeg ajalt oma enda küpsetatud leivaga ja annab mulle seeläbi võimaluse olla mugav ja seda ise mitte teha. Milline mõnus õhtune maius- soe värske leib, külma koduse värskelt pressitud õunamahlaga.
Sügise ja talve pinnalaotus.
Näete seda diivanit seal üleval? Sellisest analoogsest pruunist nahkdiivanist ma aina unistan ja unistan. Tal võiksid veel olla nööbid ja puidust jalad, mis veel rohkem harali hoiaksid. Unistan, kuidas ma seal diivanil, karvase pleedi all salaja koorepumati kompvekke söön. Ja kindlasti rõõmustaks mind mõneks ajaks ka see karamelline mantel ja muu kribu-krabu, mis kirjeldab nii hästi mu head ja vana pruunihullust. 
Uste lõppviimistlus ootab tegemist, kuid ma ei suutnud tol õhtul jätta meie kodu uue ukse ees poseerimata. Pole palju asju, mida me kodus koos läbirääkimata ette võtame, aga need uksed lasin Rainil oma peaga kujundada ja viimistleda. Ta sai sellega nii hästi hakkama!
Karamellist päeva!

Sellel postitusel on 3 vastust

Need esimesed fotod on justkui moeajakirjast siia potsatanud. Nii ilusa ja puhta joonega, räkimata sellest kaunist modellist!
Selline mõnus ja inspireeriv postitus on varahommikul kõige parem kaaslane kohvi kõrvale :)
Mari
3. november 2016
Ma ei saa aru, kuidas üks inimene kannab välja absoluutselt kõik asjad. Olen kade! :(
L.K
3. november 2016
Oi Mari, sa vaata ette! Ma võin ära harjuda sinu hellitavate kommentaaridega :) Tegelikult juba olengi, aga lõbus on neid ka must-valgelt lugeda :)

L. K, aitähh Sulle! Ma võin ausalt öelda, et tuleb ette päevi, kus ma end mitte milleski hästi ei tunne. Aga võtmesõna on hea tuju, sellega petab kõik ära! :)
adelinemadeline
3. november 2016
Email again: