Sildid:

Head aega pahad pahed

Sellel postitusel on 4 vastust
Tere hommikust mu armsad! Käes on neljapäev ja taas on aeg väikseks postituseks! 
Kerstin (sorri, et jälle sina teemas) küsis minult hiljaaegu, kas mõni postitus tuleb punnitades ka. Vastasin kohe, et mitte kunagi! Täna olen aga pisut nõutu. Mul on küll ridamisi mõtteid postitusteks, aga täna pole õige aeg ühekski neist. Viimasel ajal on mind painanud hoopis muu teema...
...küsisin veel Rainilt üle, kas ikka võiksin sellest siin kirjutada, aga kuna ta kuidagi vastu polnud, siis jagan seda ka teiega!  Ma ei taha mõeldagi, kui palju aastaid on Rain igapäevaselt suitsetanud. Tema toetuseks tahan siiski öelda seda, et laste ees pole ta seda kunagi teinud ja minu meelest see on lahe! Juba siis, kui Lennartit ootama jäime, oli tal kavas suitsetamisest loobuda. Ent seda ei juhtunud ka Adeele sünniga. Ühel päeval istusime teleka ees ja ta tegi teatavaks, et pole 2 päeva suitsetanud, tänaseks on saanud sellest 2 nädalat. Jah, seda on ilmselgelt veel väga vähe ja  seepärast ütlen, et see siin pole võiduhüüd! Ma usun, et libastuda on lihtne ja võib-olla on ta peagi alguses tagasi. Muidugi ma toetan teda selles igati, aga see pole see, miks ma seda siin kirjutan.
Ma pole tahtnud teadlikult temaga sel teemal peatuda, aga siis küsisin temalt paar päeva tagasi, kuidas tal on, kust ta selle jõu võtab ja mis teda ajendas.
Selle peale näitas ta lumes meie mängivate laste peale ja ütles " Ikka nende pärast seal! Ja sinu pärast! Ja siis alles enda pärast. "
Kuigi ma targutasin, et sa pead ikka enda pärast seda tegema, oli see nii armas vastus kõigele kolmele küsimusele. 
Ma ei tea, kas need on asendustegevused või ongi tal suitsemise arvelt rohkem aega, aga ma ei jaksa enam temaga tempot hoida. Mitte, et ta varem poleks pere ellu end pühendanud, aga nüüd tuleb ta töölt, on nii energiline, ühineb köögis söögitegemisel, kaob lastega üles tuppa tundideks mängima, viib meid kelgutama, jalutuskäikudele ja ujuma! Ühe õhtuga teeme nii palju toredat koos, mis varem oli hakitud vabandustega lastele "ma viin prügi välja!", "issil jäi midagi autosse" jne. 
Tegelikult vaatan Raini ja tema rahuolevat nägu ja tunnen kadedust. Ma tahan ka jõudu, et kindlameelselt loobuda maiustustest ja saiakestest. Ma tahan ka tunda seda rahuolu oma sisemiste võitluste võitmise üle. 
Niisiis! Tänane saab olema päev, mil ma loobun oma suurimast sõltuvusest- saiakestest ja küpsistest ja ehk seeläbi ka mõnest märkamatult lisandunud kilost. 
Kui tegus võib olla üks päev, kui sa oma sõltuvuse ihaluse asendad toimekate liigutustega ja paned end seeläbi neid nurjatuid soove unustama.

Ma loodan, et see mõtteavaldus siin ja väljakutse endale annab mulle suurema tõuke ja jõu.
Kuigi keegi teist otsustab ka juba täna muuta endas midagi, siis tõstame kohvikruusid ja lööme need siin virtuaalmaailmas kokku!

Sihikindlust ja jõudu meile!
Oh Katre, mu armas naabrinaine! Aitähh, et mind toopäev oma hõrgutava koogiga ootamatult üllatasid!  Sina oled üks neist mu patusele teele viijatest, aga tunnistan, et üllatusmoment oli see kõige magusam ja seda võid korrata küll! Ka ilma koogita!:)

Eelmine
Emaduse õppetunnid
Järgmine
Isadepäev!

4 vastust

Oi Liisbet, ma sain praegu korralikult naerda! Aga tõsi, ma arvan, et ma pakun sulle järgmine kord midagi muud, kui saiakesi :D
Aga jah, see Raini kole pahe, pole olnud just asi, mida oleksin tahtnud jagada. Ootasin seda maagilist päeva, mil see lõppeks, aastaid! Ja nüüd olen nii uhke tema üle!
Ootan sind ja võta omale kohe mitu tundi vabaks! :D
adelinemadeline, 11. november 2016
Madli!
See, mida sa kohe lugema hakkad, on puhas iroonia ja nali!

Ma söön ainult Põlvas saiakesi. Koos emaga ja koos sinuga. Kui sina ära langed, siis ma ei saagi oma isu täis?!

Ja ma ei kujuta Raini suitsuga ettegi. See oli minu jaoks täiesti üllatus.

Ootame kohtumist, et jäädvustada seda, mida on jäädvustada ;)
Liisbet, 10. november 2016
Vau Marje, aitähh sulle, et oma lugu jagasid! Nii tore, kui mu postitus kedagi kõnetab ja sinu kommentaar selle postituse all andis mulle veelgi rohkem motivatsiooni! 3 nädalat on juba päris suur saavutus, et nurjata see mõne tobeda nänniga, kas pole!? :)
Loodan varsti ka ise võidukana seal maal olla, sina sammu aga vapralt edasi! :)
adelinemadeline, 10. november 2016
Tervitused! Tänane teema on minu elus ka päevakajaline.. Olen olnud aastaid (viimased 3 kindlasti) magusasõltlane.. Iga päev ütlesin endale, et homsest ei söö ühtegi magusat asja (kasvõi paar päeva), aga ikkagi tuli seda jälle öelda. Oktoobri alguses jäin nohusse-köhasse, mis vindus lihtsalt mitmeid nädalaid. Kolm nädalat olin juba põdenud, kui otsustasime minna Otepääle (lasin teistel lastega tegleda) ja ise vedelesin terve nädalavahetuse voodis ja lugesin mingit terviseraamatut. Sellest raamatust sain inspiratsiooni, et ma pean ennast muutuma ja üle saama magusasõltuvusest. Ja peale seda ma polegi enam peaaegu magusat söönud (ainult hommikul pudrule törts moosi ja 1 kohuke (sellest loobun ka varsti). Raske ei ole, sest mõistuses lõi millegi paika. Ja kaal langeb ka. Kui olla nö nulli peal, siis saab alles aru, kui palju ma seda tarbisin - nüüd oleks söönud piparkoogid ära, teine hetk oleks šokolaadi puginud puhkehetkel, siis jogurtit, õunakooki vms mida parasjagu poest soodukaga saab. Eks näis kauaks seda motivatsiooni ja jõudu jagub, aga praegu olen küll kolm nädalat enda üle uhke olnud. Edu Sullegi! Marje, 10. november 2016

Lisa kommentaar

Email again: