Sildid:

Emadepäev

Tänavune emadepäev oli erilisem, kui kunagi varem sest igal eelneval korral ma teadsin, et keegi on  puudu, aga lõpuks on kõik koos ja ma olen õnnelik kolme lapse ema. 
(loe edasi)
Emadepäeva veetsime me maal. Õues paistis päike ja meie perekonna naistel oli privileeg mitte midagi teha. Toas mängis vikerraadio oma emadepäevaprogrammi ja kui jalad jälle köögikapi juurde kommi tooma viisid, siis sain ikka oma melanhoolsuse laksu kätte mõnest loost nagu näiteks "Ema süda". 
Istusin võrkkiiges ja vaatasin oma lapsi, samal ajal saatis mind mõte, kui ühtpidi äge ja teistpidi hirmutav see on, et minule on antud see vastutus ja vägi nendest väikestest maimukestest inimesed kasvatada. Ja siis jõuab see mõte edasi minu ja minu emani. Huh, ma olen ikka nii tänulik sulle, ema! Kes teaks paremini, kui sina, et ma polnud teps mitte kerge laps oma jonnihoogudega. Ja ega ma tänagi lihtne isiksus pole. Aga sinul on alati oskus mind mõista, kaitsta ja toetada. Varajases puberteedis ma soovisin, et ma oleks lastekodust pärit, aga aitäh ema, et ma seda ei ole! Nüüd ma emana tean, mis tähendavad reeglid  ja miks need peavad olema! 
Mu ümber on üldse nii palju imelisi emasid. Igalt ühelt neist leian ma midagi, mida  matkida ja õppida nende vigadest. Iga päev püüdlen ma sammukese lähemale parema ema olemuseni, aga reaalsus toob vahel mitu sammu tagasi. Vahel on suur kiusatus alla anda ja see pall kellelegi üle anda. Siis tänan ma taevast, et mul on Rain, kes ei lase mul kunagi emana läbi põleda.
Ilusat emaksolemist kõikidele emadele! Te kõik olete mu suured eeskujud ja õpetajad!
...
Hermanil polnud lilli ega kaarti. Selle asemel otsustas ta üllatada mind roomamisega! Ilus hetk ja päev, et seda igavesti meeles pidada.
                                                                                                                                

Eelmine
Hurmur Herman 7 kuune
Järgmine
Õites kirsipuu all

Lisa kommentaar

Email again: