Sildid:

Jõulutähed

Vahel on hommikul nii mõnus pikalt voodis laiselda, eriti, kui esimese asjana ei vasarda kohe sulle kohustused kuklasse. Selline vaba päev oli näiteks üleeile, ja see andis põhjust ka lapsed koju jätta. Käisime laisalt pidžaamades poole lõunani ringi ja vaatasime diivanil lösutades kõik hommikused multikad ära. 
Kui Lennartile saabus külla naabripoiss, oli meil samal ajal Adeelega võimalus nautida emme-tütre aega. 
Leidsime keldrist veel kastitäie jõulukaunistusi ja kui Adeele sealt kotitäie väikseid kuldseid tähekesi mööda põrandat laiali kukutas, tekkis mul idee. Niimoodi juhuslikult nad tekivadki. 
Adeele oli kohe kõigega nõus! Kleepisin talle tähekesed põskedele ja sealt hakkas kõik edasi kooruma. Jooksis kapi juurde juba teades, et võiks ikka siis ka riideid vahetada.  Ja need roosad sukkpüksid on täiesti tema valik! Üleüldse armastab ta päeva jooksul riideid mitu korda vahetada. Ei, kahjuks või õnneks ta ei pirtsuta riietega ega vali omale oma maitse järgi riideid. Ta lihtsalt naudib riietamise protsessi. Aluspesust kinnasteni, nööpidest lukkudeni.  Nagu pildilt näha sai ta hakkama ka sel korral :)
Mu väike iseseisev noor daam!
Ma peaks sinuga rohkem selliseid pilte tegema!
Ma jumaldan, kuidas lapsed oskavad piltidel nii ehedad olla. Kasvõi see naeratus. Kui lapsed naeratavad või naeravad, on neil alati silmad kissis. Kogu nende nägu on rõõmu täis. Mulle lihtsalt jääb vahel silma, eriti vaadates selfisid, kuidas suud justkui naeratavad aga silmad hoitakse suured ja ümmargused. Minu jaoks väga vastuoluline, aga eks mul endalgi sellised prohmakaid juhtunud! See on ka põhjus, miks mulle meeldib inimesi pildistada tegevuses ja meeldib ka ennast leida suvalistel piltidel.
Aga peale pildistasime jõudsime kodus ka ikka natuke jõulumeeleolu luua!
Kuidas on teie peres? Kas vahel jätab  ka teil päkapikk tulemata?
Igatahes eile hommikul meil nii juhtus. Kuna olime sellele eelneval õhtul Lennartit korduvalt korrale kutsunud ja lubasime, et päkapikku ei tule, ei saanud me sellest ka ju enam taganeda. Ometi oli ta end siis juba parandanud, andeks palunud ja illikuku. Väga raske südamega,  jättis Rain tema sussi tühjaks. Et kukkumine nii valus ei oleks, sai ka Adeele ühe ainsa kommi, mis on tegelikult meil köögisahtlis ja Lennartil vaba voli neid sealt ka võtta. Aga mõistagi pole see ju SEE! Kui muidu ärkab Lennart varakult suure ärevusega, et kontrollida, kas päkapikk on käinud, ei olnud tal sel hommikul sussi juurde kiire. Ta isegi ei katsunud enda sussi ja leppis, et Adeelet on päkapikk premeerinud. Adeelel keeras kommi paberist lahti, hammustas selle poolek ja jagas seda Lennartiga.
Vot see on jõuluaeg!
Palun lumi tule maha! Ma tean, et oled mitmeid kordi mulle võimaluse andnud, aga mul on oma lumistest lastest jõulupildid tegemata!

Mõnusat nädalalõppu, mu armas blogipere!

Eelmine
Miks mulle meeldib elada väikelinnas.
Järgmine
(täiendatud) DIY: Uus tuba 5 tunniga

Lisa kommentaar

Email again: