10 kommet

Ma vaatan alati suure lugupidamisega inimesi, kellel on kindlad põhimõtted. Kohtasin paar päeva tagasi taaskord ühte sellist ja kuigi minu tõed ei ühti just alati, on sellegipoolest tohutult inspireeriv, kui kellelgi on  juurdunud harjumused või veendumused. Nimetatagu neid kasvõi kiiksudeks. Jäingi mõtlema, kas minu elus on mõni kindel vankumatu kiiks ja kuna ma pole ammu midagi isiklikku endast postitanud, siis jagangi teiega mõnda  neist.
(loe edasi)
1. Kodust lahkudes peab jääma aega koristuseks, et koju naastes, ootaks ees korras elamine. Siinkohal on ikka juhtunud erandeid, aga sel juhul pole kodust eemalolek ka üldse nauditav. Isegi, kui tegu on mõne sünnipäeva või mõne muu toreda üritusega, sest teadmine, et koju jõudes ootab mind koristus, on päris frustreeriv. Ja olgu siinkohal täpsustatud, et ma mõtlen vaid sellist silmale meeldivat korda, sest ma pole päris kindlasti koristushull! (kuigi võiks!)
2. Voodit peavad saama tehtud enne hommikukohvi! Jah, siin polegi vist muud täpsustada. Ajaga on ka Rain ära õppinud, mis pidi meie päevateki muster peab voodil olema.
3. Õlu joomiseks on klaasid. See kiiks arenes mul välja umbes siis, kui majja kolisime. Kust see tuli, ma ei tea, aga Rain on selle väga hästi omistanud. Ometi teeb see minu elu keerulisemaks, sest nõudepesumasinat meil ei ole ja oi, kui tüütu on neid sügavaid klaase pesta!
4. Ei koerale. Näis, kui pikalt see meie veendumus kestab, sest alles pool aastat tagasi olime kindlameelselt usku, et lastega majas lihtsalt peab olema koer. Tänaseks oleme mõistnud, kui väärtuslik on aeg lastele ja iga jagatud hetk koeraga, võtab jagamatut aega lapsega. Lisaks sellele on meil niigi suvekuudel, kus lapsed paljajalu õues ringi lasevad ja koduuksed lahti on, keeruline hoida elamises puhtust. Ja nii palju kindlameelsust ja jäikust meil ilmselt poleks, et koolitada koer puhtalt õuekoeraks.  Hoopis naudime vabadust ja lustime naabrite koertega või otsime hellust meie maakoertelt.
5. Ühised õhtusöögid ja hommikusöögid nädalavahetusel. Nädala sees naudin ma üksinda hommikusööki, sest lapsed söövad lasteaias, aga õhtuti on kujunenud harjumus süüa ühiselt. Kui see nii ka tulevikus jätkub, siis usun, et õhtusöögid on koht, kus me oma koolilaste päevast, muredest ja rõõmudest alati osa hakkame saama! 
6. Üks televiisor. Ükskõik, kui palju võib olla erinevaid soove, mida telekast parasjagu jälgida, peab jääma igale pereliikmele võimalus kompromissiks. Televiisori esine on üks põhilisemaid kohti, kus pere kohtub. Päris kindlasti ei tule televiisorit iialgi meie magamistuppa ega laste tubadesse. Äärmisel juhul sauna eesruumi, kus mehed sporti saavad jälgida! 
7. Laste korralekutsumine igal pool ühte moodi.  Olgu poes, tänaval, lasteaias või külas, kui meie laps rikub reeglit või käitub ebasobilikult ja mõnest korrast meeldetuletamisest ei aita, oleme me alati täpselt sama radikaalsed, kui kodus sellistes olukordades. Meie eesmärk on lihtsalt saata lastele signaal, et igal pool kehtivad samasugused nõudmised ja käitumisnormid ja ei tasu arvata, et emme ja issiga saab väljaspool kodu rohkem manipuleerida.  Signaaliks võib olla näiteks see, kui poeskäik lõppeb tühjade kätega või külaskäik lõppeb ootamatult varem, või siis lühikesed ja konkreetsed korraldused, mis ei kuulu tagasilükkamisele. 
Me tahaksime, et lapsed teaksid, et teole järgneb tagajärg, aga samas luua meie vahel suhe, mis ei baseeruks hirmule vaid austusele ja usaldusele. 
8. Üllatused. Ma armastan üllatusi ja õnneks on selle ära õppinud isegi lapsed. Nad oskavad sama hästi üllatusi üllatustena hoida, nagu minagi. Näiteks mõnikord joonistab Lennart mulle lasteaias pildi aga saan selle üllatuse kätte alles siis, kui kodus rahulikult diivanile istun ja silmad kinni panen. Ma proovin ise ka Raini ja lapsi üllatada nii sageli, kui võimalik. Näiteks, kui Rain küsib, mis õhtul söögiks on, siis see on ka enamasti üllatus. Või siis näiteks reedel tahtsin lastele rõõmu teha ja juba lõuna ajal läksin neile ootamatult lasteaeda järele. Sellised tühised asjad, aga lisavad nii palju põnevust tavalistesse argihetkedesse.
9. Igaõhtune pesurutiin lauluga. Justnimel lauluga. Lapsed pesevad end ja laulavad improviseerides päeval juhtunud jamadest ja äpardustest, mis siis piltlikult veega minema uhume ja siis järgmise päeva ootustest, mis vesi neile annab. Kuidagi on see kujunenud rahustavaks ja mõnusaks unerituaaliks. 
10. Kohv ilma suhkruta. Nii mulle tõepoolest maitseb, aga kui kuulsin, et päästan sedasi aastaga enda keha lausa ämbritäiest suhkrust, tundub nüüd kohv sedasi veelgi parem!

Eks neid kombeid ole veel ja veel. Suur osa neist on ju täitsa elementaarsed, kuid need on kümme, mis mul kohe pähe torkasid!

Nautige nädalavahetust oma veidruste ja kommetega!


Sellel postitusel on 3 vastust

Mõnel on mitmetollised igas toas hihi...kahju neist.
Aga oh kui armas jutt jälle - ma lähen võtan suhkruvaba kohvi sellepeale! :)
N
4. märts 2017
Jõin täna hommikul sinu postituse pärast esimest korda ilma suhkruta kohvi. Pisut mõru oli, aga kavatsen edasi proovida. Kujutluspilt, kus ma ämbritäie suhkrut ära söön, on üsna mõjuv :D
Lotta
5. märts 2017
Ooo, lahe, kui see teid inspireeris, N ja Lotta! :)
adelinemadeline
5. märts 2017
Email again: